Eesti palliklubisid on isolatsioonis päästnud mängijate professionaalsus
Aina rohkem tuleb kodustel pallimänguklubidel arvestada võimalusega, et esinduskoosseis peab mingil perioodil viibima eneseisolatsioonis. Nii hooaja eel kui hooaja sees on klubidel olnud tarvis pikalt kodus viibivaid profisportlasi piisavas sportlikus toonuses hoida. Kuidas seda tehakse ja millise jälje isolatsioon jätab?
Palusime oma kogemusi jagada treeneritel, kes pidanud profisportlastega justnimelt isolatsioonitingimustes töötama. Kaasasime nii kohalikke võrkpalli-, korvpalli- kui jalgpallivõistkondi.
Isolatsioonist ja Eesti klubidest rääkides on vist küll kõige rohkem juttu tehtud BC Kalev/Cramost.
Nii kodustel meistrivõistlustel kui VTB Ühisliigas kaasa tegev Kalev/Cramo korvpallimeeskond sattus vahepeal tõsiselt "koroona hammasrataste" vahele. Käesoleval hooajal on isolatsiooniperioode olnud kaks, aga eriti hooaja esimeses pooles oli Venemaal mängimisega seonduvalt probleeme väga palju.
Sportliku vormi spetsiifiline korvpallimänguline pool isolatsioonis olles paratamatult kannatab, ütleb Kalev/Cramo abitreener Indrek Reinbok.
"Eelmise aasta märtsi kogemus ning korvpalliliidu poolt korraldatud korvpallikodu andis meile mingisuguse šablooni, kuidas sportlastega piirangute raames toimetada," sõnas Reinbok Vikerraadiole.
"Kümneks päevaks pausile jäädes saab kindlasti hoida sportlikku toonust üleval, aga selle jaoks on vaja väga head enesedistsipliini. Teades, et võistkonnaspordis on väga erinevad karakterid kokku tulnud, siis vajab see kindlasti rohkem kontrollimist ja oleme proovinud trenne ikkagi kontrollitud viisil läbi viia. Meil jagati välja kõiksugused vahendid – kummilindid, trenažöörid, rattad. Välitingimustes jätsime põhimõtteliselt varustuse õue ootama ja sedasi sai see korraldatud."
Taltech/Tradehousei võrkpallinaiskond pidi kümme päeva isolatsioonis veetma vahetult enne Balti liiga finaalturniiri. Päev enne otsustavaid kohtumisi isolatsioonist pääsenud Taltechi naiskond ei loovutanud poolfinaalis Tartu Ülikool/Bigbankile ega finaalis Riia Võrkpallikoolile geimigi.
Peatreener Marko Meti sõnul teeb naiskonna elu täna kergemaks see, et mitu mängijat on koroona läbi põdenud ning õpetajana töötav Mett koos mõne mängijaga saanud esimese vaktsiinisüsti. Balti liiga finaalturniirile eelnenud isolatsiooni meenutades toonitab Mett, et sellistes olukordades on füüsilisest poolest olulisemgi vaimne tugevus.
"Lõpp oli tõesti muinasjutuline, aga mängijad on selle keerulise perioodiga harjunud," tõdes Mett. "Meil see eneseisolatsioon tuli peast välja visata ja mängijad mobiliseerisid end. Võistkonna sidususele mõjus see periood isegi positiivselt, eks kogenud mängijad tegid oma ära," sõnas Mett.
Jalgpalli Eesti meistrivõistlusi võidu ja viigiga alustanud Paide Linnameeskond on käesoleva hooaja kontekstis pidanud isolatsioonis viibima ühe korra. See juhtus veel hooaja ettevalmistusfaasis, jaanuari lõpus-veebruari alguses.
"Ma arvan, et saime praegu üsna hästi hakkama, vaatamata sellele, et meie töö oli kaks nädalat häiritud. See, et oleme üldse saanud trenni teha, on meile valmistanud palju rõõmu. Tundub, et väikestes asjades peitubki võlu. Kasutasime tehnoloogilisi vahendeid ja oleme arvutite abil ühendust hoidnud, trenne teinud," rääkis Paide Linnameeskonna peatreener Vjatšeslav Zahhovaiko.
"Palju sõltub ka mängijate professionaalsest suhtumisest ja mulle tundub, et saan väga rahulikult magada - meie meeskonnas on kõik professionaalse suhtumisega, kavasid tehti ka kodus hästi kaasa."
Nii Tallinna FC Flora jalgpallimeeskond kui ka Tallinna Selveri võrkpallimeeskond on pidanud isolatsiooni taluma just viimastel päevadel ja nädalatel.
FC Flora pallurid ongi praegu isolatsioonis. Kuna mitmed Flora mängijad on viiruse juba läbi põdenud, siis saavad osad siiski jalgpalliliste tegevustega jätkata. Ees ootab aga Eesti koondise MM-valikmängude aken ja väga paljud florakad on saanud koondisekutse.
Ragnar Kaasik usutles klubi abitreenerit Joel Indermittet. "Praegune olukord on see, et läbipõdenuid on kuskil kümne ringis, kes võivad treenida ühise grupina. Ülejäänud võistkond on isolatsioonis, treenib eraldi kavade järgi," selgitas Indermitte.
"Saime superkarika ja tavalise karika ära mängida, vähemalt mingid võistlusmängud on all. Liigas pole saanud mängudega alustada, eks ta omamoodi kummaline ole. Kõige parem situatsioon see ei ole, aga nii eelmine kui see aasta on õpetanud, et tuleb kõigeks valmis olla," lisas Indermitte.
Selver Tallinna võrkpallimeeskond sattus isolatsiooni keset Saaremaaga peetavat Eesti meistrivõistluste poolfinaalseeriat. Kui seeria kõigi eelduste kohaselt järgmisel nädalal jätkub, peab Selver platsile tulema suhteliselt puuduliku pallitreeningute praktikaga, samal ajal kui saarlased saavad kohtumisteks niiöelda normaalsel viisil valmistuda.
"Me tegelikult ju teame, mis see on. Kui tekib mingi haigestumine, lööb karm reaalsus korraks ette, aga mis seal siis teha on - tuleb sellest olukorrast aru saada, see on paratamatus. Meie oleme ka omalt poolt valmis, et see kõik lõpuks läbi saaks ja saaksime tavapärase elu juurde naasta," sõnas Selveri peatreener Rainer Vassiljev.
"Võistkonnaalade inimesed muutuvad individuaalseteks sportlasteks. Ega see lihtne pole, oleme ju harjunud olema sotsiaalsed. See ei ole tavapärane ja kindlasti nõuab mängijatelt iseenda tõukamist, aga vähemalt on meil siht silme ees - teame, millal liikuma saame," lisas Vassiljev.
Kokkuvõttes on Eesti klubidel isolatsioonist kogemusi juba nii palju, et järgmises sarnaseks olukorraks võiks ilmselt kokku panna igati kvaliteetse õpiku.
Toimetaja: ERR Sport