Ujumine on Eesti üks suurema harrastajate arvuga spordialasid. Arengukavas sätestatud eesmärgid puudutavad paljusid ning mõistlik on seitsmeleheküljeline dokument inimeste jaoks lahti seletada.

"Spordipühapäev" palus visiooni stuudiosse tutvustama ja selgitama Eesti Ujumisliidu presidendi Simon Renno, kes täitis Ujumisliidu presidendi ülesandeid alates 2019. aasta märtsist. Paides toimunud üldkoosolekul kinnitati ta ametisse ka järgmiseks neljaks aastaks. 27 hääletajast toetas Renno kandidatuuri 25, vastu oli kaks. Renno oli presidendivalimistel ainus kandidaat. Oma ülesandena näebki ta arengukava elluviimist.

"Arengukava peaks kokku võtma Eesti ujumise eesmärgid lähema 12 aasta jooksul. Ujumisperes on kümneid tuhandeid inimesi, kes on Eesti ujumisega seotud, kui me kaasame sinna ka hulga harrastajaid, kes on selgelt samuti Eesti ujumispere liikmed," rääkis Renno. "See on loogiline, et nendel tuhandetel inimestel ei ole ühesugust nägemust ja ühesuguseid arvamusi ning see ongi see põhjus, miks seda arengukava vaja on. Mu lootus on see, et selles arengukavas on nende inimeste ühtne terviknägemus nii palju, kui see võimalik on. Seda võib-olla kinnitab ka see, et üldkoosolekul võeti arengukava vastu ühehäälselt. Sinna juurde tegime suvel kaks tagasiside koosolekut. Sealt tuli küll kommentaare, kuid neid oli pigem vähe. See näitas, et see töö, mis on tehtud, sellega ollakse rahul. Arengukava ei ole taotluslikult väga detailne, et ka juhatusel ja komisjonidel jääks jooksvalt ruumi teha õigel ajahetkel otsuseid. Eesmärk oli paika panna selgem suund ja prioriteedid, millega tegeleda."

Arengukavas on kirjas, et järgmise 12 aasta jooksul soovib Eesti Ujumisliit liikuda kolme väga suure eesmärgi suunas. Esiteks tahetakse tõsta ala harrastajate arvu. Teiseks peab toimuma saavutusspordi taseme tõus. Kolmas eesmärk on tugev ujumispere.

Sellises sõnastuses paistavad need eesmärgid väga üldised, aga arengukava kirjeldab õnneks iga eesmärgi sisulist poolt detailsemalt, läbi täiendavate eesmärkide. "Spordipühapäev" võttiski need "kolm vaala" konkreetsemalt vaatluse alla.

Esmalt harrastajate arvu tõstmisest. Arengukava toob välja seose ujumisoskuse ja Eestis veeõnnetustes hukkunute arvu vahel. Soovitakse, et Eestis ei esineks alaealiste uppumissurmasid. Lastele regioonides antav ujumise algõpetus peab olema nii efektiivne, et vähemalt 90% 11-aastastest lastest oskaks ujuda. Ambitsioonikas plaan.

"See konkreetne number ja ettepanek on tulnud meie ujumise algõpetuse projektijuhilt. Põhjus on ka selles, et kui meil varem oli ujumisoskuse definitsioon 25 meetri läbimine, siis see ei tähendanud, et kui inimesel tekib vees päriselt raske olukord, näiteks tuleb laine ootamatult üle pea, siis ta selles olukorras hakkama saaks. Kui inimese ei saa sellest veehirmust üle, siis ei saa öelda, et ta ujuda oskab. Sellepärast on meil ka nüüd palju keerukam definitsioon, mis sätestab, et kui inimene tunneb ennast vees kindlalt ja turvaliselt, siis ta oskab ujuda," lisas Renno.

Praegu tegeleb Eestis ujumisega spordiregistri andmetel umbes 17 000 harrastajat. Arengukava järgi soovitakse arvu tõsta 12 aastaga poole võrra ehk 35 000.

"Ujumine sportliku liikumisena on tavapäraselt natuke teistsugune. On palju spordivigastusi, mida teiste alade harrastajad tulevad ravima ujumisega. Ala kandepind on lai. Sellest on aru saanud hästi soomlased ja britid. Nende jaoks on kohalike omavalitsuse dotatsioon tavainimeste ujumisharrastusele selline, et kui sa lähed Londonis olümpiaujulasse ujuma, siis pilet maksab kaks-kolm naela. Kui vaadata soomlaste ujumispääsmete hindasid, siis me räägime samuti poole väiksematest hindadest kui Eestis. See ei ole sellest, et seal on väiksemad kulud, vaid seal toetavad kohalik omavalitsus ja riik selgelt ujumisharrastust. Nad saavad aru, et sellel on pikaajaline kasu haigekassa eelarvele. Kui me ka ühel hetkel sellest riiklikul tasandil aru saame, et me ei suuda haigekassa eelarvet pikaajaliselt üleval hoida sellise struktuuriga nagu praegu on ja peame hakkame tegema investeeringuid, et eelarvet vähendada, siis ma usun, et ujumine on küll esimene spordiala, millesse seda investeeringut teha. Nagu ma ütlesin, siis kandepind on selgelt laiem kui vaid saavutusspordi küsimus," ütles Renno.

Nüüd siis teisest suurest eesmärgist ehk saavutusspordi taseme tõusust. Noorte puhul on mõningate klubide juures tegutsenud erirühmad, kus sportlastele pakutakse suuremaid koormusi, mis võimaldaksid igapäevaselt professionaalsemalt treenida. Täiskasvanute klassi puhul on arengukava paika pannud väga konkreetse edukuse mõõtmise parameetri. Eesmärk on võita rahvusvahelistelt tiitlivõistlustelt, see tähendab Euroopa ja maailmameistrivõistlustelt või olümpiamängudelt stabiilselt vähemalt üks medal hooaja kohta. Mõeldud on kõiki tiitlivõistlusi, nii lühikeses kui pikas basseinis.

"Ma arvan, et märksõnaks ei ole "üks" vaid "stabiilselt". Põhjus on lihtne. See tundub võib-olla ambitsioonikas, kuna medalist on natuke aega möödas, aga samas peab tunnistama, et alles 2017. aastal tõi Kregor Zirk lühiraja EM-ilt neljanda koha ja alles aasta tagasi tõi Daniel Zaitsev samuti lühiraja EM-ilt neljanda koha," jätkas Renno. "Me ei ole kaugel olnud ja ma arvan, et ka tulevikus ei jää kaugele. Küsimus on pigem selles, kas meie varasemad allpool tehtud tegevused on sellised, et me leiame üles talendid ja kas me tagame selle, et nad jätkavad ujumisega seni kuni tipptasemeni jõuavad ja kas neil on olemas mitmekülgne abitoetus treenerite ja muu sellise võrgustiku näol. Kui see on paigas, siis võiks tulla ka medal."

Ja kolmas arengukava "vaal" - tugev ujumispere. Kõigepealt treeneritest. Aastaks 2032 soovitakse jõuda olukorda, kus Eestis on minimaalselt 400 professionaalset sertifitseeritud ujumistreenerit. Neist rohkem kui 65% peaks olema vähemalt 5. kutsekategooria treenerid. Praegu on Eestis 262 sertifitseeritud ujumistreenerit. Neist vähemalt viiendat kategooriat omab 141 ehk 53,8%.

"Tegelikult on taust seal jällegi laiem. Vormiliselt on hea, kui on selge mõõdetav eesmärk. Sisu on see, et meil on treenerite arvu kasvu vaja, kuna meil on harrastajate selge surve ja nõudlus ujumisele. Kui meil tulevad ka uued basseinid, siis on sinna vaja treenereid, kes kõiki koolitaks ja loomulikult treenerite tugevs on tähtis, mida peaks näitama kategooria. Alates viiendast kategooriast on tegu treeneriga, kes saab ka riiklikku toetust," lisas Renno.