Eesti olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa ütleb, et on Mati Alaveri pärast mullust dopinguskandaali algust paaril korral kohanud ja ka mõne sõna vahetanud, kuid asja sisust rääkinud ei ole, sest sellega on tegelenud uurimisasutused. Oma emotsiooni juhtumi kohta võtab ta kokku järgmiselt.

"Päris palju pettumust, sest ma arvasin nii tõsiselt ja nii veenvalt rääkivast inimesest natukene rohkem tõsidust," lausus Sõõrumaa ERR-ile.

Alaver läks mullu novembris prokuratuuriga kokkuleppele ja talle mõisteti kohtus dopingu tarvitamisele kallutamise tõttu aasta pikkune tingimisi vangistus. Seda tehti vana seaduse alsusel, kus dopingut käsitleti kui ravimit ja maksimaalne karistus oligi aasta. Tänaseks on seadust juba täiendatud - selleks hakati ettevalmistusi tegema kohe pärast Seefeldi dopinguskandaali puhkemist. Nüüd on maksimaalne karistus kaks aastat, korduval rikkumisel kuni viis. Enam pole doping ainult ravim, vaid ka meetod. Kogu paragrahv räägib aga ikkagi dopingu tarvitamisest, turundamisest, tootmisest ja vahendamisest. Dopingut tarvitavaid sportlasi kriminaalkorras ette ei võeta. Praegust regulatsiooni peavad piisavaks ka EOK täitevkomiteesse kuuluvad poliitikud.

"Kõige suurem karistus ühele treenerile ja ühele sportlasele on ju tegelikult ühiskondlik hukkamõist ja ma arvan, et siin selline sotsiaalne kontroll, ühiskondlik hukkamõist on kõige suurem puhastustuli," lausus Riigikogu õiguskomisjoni esimees ja EOK täitevkomitee liige Jaanus Karilaid.

Hanno Pevkur, Riigikogu liige ja EOK täitevkomitee liige: "Ma usun, et karistuse ranguse taha hetkel midagi ei jää. Pigem on küsimus selles, et kuidas on võimalik neid tõendada ja see, et see paragrahv sinna lisati, annab kindlasti prokuratuurile ja uurijatele ka võimalusi dopingukuritegusid avastada."

Justiitsministeeriumi karistusõiguse nõunik Anne Kruusement ütleb, et teoreetiliselt võib dopingut tarvitavat sportlast kriminaalkorras vastutusele võtta ka kelmuse paragrahviga. Dopinguparagrahvi laiendus aga alles ootab rakendamist.

"See paragrahv võimaldab päris laia teguderingi ja isikute ringi karistada," ütles Kruusement. "Mina arvan, et püüame seda kõigepealt rakendada, muudatus on jõustunud 1. märtsil käesoleval aastal ja siis võime selle juurde kuangi tagasi tulla, kui vajalikuks peaks osutuma."

Sõõrumaa: "Ükskõik, mis seadusi siin ühiskonnas vastu võetakse, keegi teeb ikka seda, teeb kurja, kuni tõstab käe teise inimese elu vastu või mõne muu kehtiva seaduse vastu või noh - see jääb meie keskele ikka, mis me ikka teha saame."