Ratasepp on kümnel päeval jooksnud maratonid alla kolme tunni ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Rait Ratasepp
Rait Ratasepp Autor/allikas: Jakob Meier

Ultrasportlane Rait Ratasepp jõudis kolmapäeval iseendale korraldatud maratonikatsumusega eesmärgipäraselt poole peale, läbides kümne päevaga kümme maratoni alla kolme tunni.

Katsumuse teises pooles lisandub jooksmisele ka logistiline väljakutse, sest lisaks kodulinnale peab sportlane jõudma ka viide Eesti suuremasse linna.

Ratasepa eesmärk on läbida 20 järjestikusel päeval 20 maratoni, neljapäeval stardib ta Tartus 11. maratoniga. Väljakutse esimesel kümnel päeval on sportlane finišeerinud järgmiste aegadega:

1. maraton: 2:50.07 (Tartu)

2. maraton: 2:52.44 (Tartu)

3. maraton: 2:52.28 (Tartu)

4. maraton: 2:52.52 (Tartu)

5. maraton: 2:52.48 (Tartu)

6. maraton: 2:52.55 (Pärnu)

7. maraton: 2:54.10 (Pärnu)

8. maraton: 2:56.49 (Tartu)

9. maraton: 2:53.51 (Tartu)

10. maraton: 2:56.39 (Tartu)

Ratasepa sõnul on katsumuse suurimaks võtmeteguriks olnud ootuspäraselt ilm. "Kõige paremad ilmatingimused olid esimestel päevadel, mil väljas puhus mõõdukas tuul ja temperatuur oli 20 °C juures. Pärast seda on mul iga päev tulnud rinda pista nii tuule kui ka palavusega, mis eilsest asendus vihma ja jahedusega. Midagi head ei luba ilmaennustus ka järgnevateks päevadeks. Neis oludes on eriti oluline targalt riietuda ja pidevalt lihaste seisundit jälgida, et võimalikke probleeme ennetada," rääkis ta.

Katsumuse teises pooles jookseb Ratasepp kokku kuues linnas. See tähendab, et lisaks kiirele maratonijooksule peab ta ringreisiga seotud logistika hoolikalt läbi mõtlema. Kui Tartu ja Pärnu rada on varasematest jooksudest tal välja mõõdetud ja läbitud, siis täiesti uut rajalist väljakutset pakuvad Rakvere (25. juuli), Narva (26. juuli), Viljandi (27. juuli) ja Tallinn (29. juuli). Pärnus jookseb ta maratoni veel 28. juulil. 23. ja 24. juulil ning 30. juulist 1. augustini läbib Ratasepp maratone kodulinnas Tartus.

Ratasepa sõnul saab linnadevahelise logistika ja kiire maratonijooksu ühildamine olema väljakutse omaette. "Katsumuse 6. ja 7. päeval jooksin maratonid Pärnus. Reede õhtul Tartust Pärnusse ja pühapäeval tagasi Tartusse sõit ei olnud enesetunde ja lihaste seisukohalt küll väga keeruline, kuid ometi tekitas istumine kehale omajagu stressi, mis väljendus kehakaalu tõusus. Kui varasemalt püsis mu kaal 73,3 kg juures, siis pärast autosõitu tõusis see 74 kg-ni," kirjeldas Ratasepp, kelle kaalunumber näitab praegu 73,7 kg. Maratonikatsumust alustas ta aga 72,6 kg pealt.

Toimetaja: Siim Boikov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: