Kriisk loobus presidendiks pürgimast tänavu märtsis, jättes kandidaatideks Sõõrumaa ja senise asepresidendi Tõnu Tõniste. "Toetusallkirjad olid mul tegelikult koos. Mulle isegi osad ütlesid, et kui sul jääb puudu, siis ma annan sulle – 10–15 ütlesid, et ootavad viimase hetkeni kuni hääli hakkavad kellelegi andma," selgitas Kriisk intervjuus Vikerraadiole. "Avalikkust ma teavitasin kandideerimisest 22. augustil 2019, üle poole aasta varem. Siis oli teada, et minu vastu tuleb Tõnu Tõniste. Urmas [Sõõrumaa] ütles ju 2016. aastal, et üks vahetus ja kõik – tema rohkem ei kandideeri ja selle teadmisega mina ka välja tulin."

"5. märts, mil ma loobusin, oli mul juba teadmine ka Itaalia seisust," selgitas Kriisk, viidates maailma tabanud koroonaviiruse pandeemiale. "Kuna olen ka ettevõtja ja oli näha suuremat kriisi tulemas ja teiselt poolt oli näha, et ma ei võida, siis mõtet jätkata ei olnud. Rumal olnuks raisata enda aega ja võib-olla lisada sellele valimisprotseduurile kaks tundi ühele voorule veel juurde, teades, et see on kõikide suhtes mõttetu."

Kas Kriisk ei leia, et valimisvõitluses püsimine sundinuks Sõõrumaad debateerima? "Aus arutelu on kogu aeg, ei tasu seda piirata ainult presidendivalimistega. Nagu ma Urmasest aru sain, ta oleks niikuinii mitte tulnud. Tema strateegia osa oli mitte tulla. Tema keskendus rahale. Tagantjärgi nähes tulemust, saame aru, kus need mõtted tegelikult olid. Debatti niikuinii poleks tulnud. Minu arust on debatt on rohkem tähtis just presidendi tegevusajal, mitte valimiste ajal, sest valivad tegelikult valijamehed ja töö peab käima nendega. Debatt peab kogu aeg käima, surnud vesi ei vii ühtegi asja edasi."

"Me ei survesta neid inimesi, kes vastutavad mingisuguse asja eest. Räägime probleemist, nad räägivad aja täis ja me ei saagi seda jah või ei, numbrit või lubadust tegelikult kätte. Probleeme teame kõik. Minu tegevuskava sätestas, mis on järgmisena esimesena või teisena selles valdkonnas vaja ära teha. Ülejäänud tulid loosungitega – ütleme ausalt."

Uude EOK täitevkomiteesse nimetas Sõõrumaa hulgaliselt poliitikuid, viidates vajadusele tuua sporti enam raha. Jaanus Kriisk aga leiab, et sellisele koosseisule tänapäeva spordis kohta ei ole. "Tal (Urmas Sõõrumaal – toim.) ei ole ei tegevuskava ja nüüd näeme täitevkomitee [näol], et ei ole ka inimesi, kes sellega tegelema hakkavad. See tuleb nähtavasti Eesti inimese loomusest juba. Ta on hästi alalhoidlik. Me ei tea, mis seal siis saab," arvab Kriisk.

"Me jõudsime perestroika-aega tagasi, et on hästi palju poliitikuid ja on mõni spetsialist, kes juhivad seda valdkonda. Nüüd on hirm, et kui andsime täitevvõimu käest seadusloojale ühe instantsi tagasi, siis kas järgmisena lähme prokuratuuri, kohtusüsteemi jne. Sama seltskond tahtis ju üle võtta ka 2016. aastal – Erich Teigamägi (Eesti Kergejõustikuliidu president – toim.) koos oma sõpradega tahtis ka üle võtta, aga üks hääl jäi puudu. Nüüd nad said aru, et nad ise ei saa tulla, et neil on vaja võtta ka võimul olev president – see on alati kindel minek. Võimul oleval presidendil on kasutada teised ressursid ja kogu administratiivüksus on taga."

"Võtame need poliitikud, kes sinna (täitevkomiteesse – toim.) nüüd tulid: neil on kohe tulemas kahed valimised. Kuna on neil aega? Pooled neist ei ole olnud spordiga seotud, nad hakkavad nüüd alles õppima. Aeg läheb! Tänapäevane täitevkomitee peab koosnema spetsialistidest ja tänastest edukatest aladest. Tänane täitevkomitee võib tuua raha, aga kindlasti ta ei anna energiat ja ideid süsteemi juurde. Kellelgi ei ole aega. Mida tehti viimased neli aastat? Põhimõtteliselt olid samad inimesed täitevkomitees."

EOK uue täitevkomitee liikmeteks valiti Remo Holsmer (93 häält), Jaanus Karilaid (85), Oliver Kruuda (85), Mihhail Kõlvart (107), Allar Levandi (109), Hanno Pevkur (96), Raivo Rand (96), Anne Rei (100), Indrek Saar (99), Helle-Moonika Helme (76), Lauri Luik (100), Kristjan Port (108), Helir-Valdor Seeder (88) ja Sven Sester (87).