Teie täitevkomitees on hästi palju tipp-poliitikuid. Seal on kõikide parlamendierakondade esindajad. Kas see on puhtalt pragmaatiline lähenemine, et kui on riigieelarve koostamine, siis sporti puudutavatel ridadel oleksid piisavad summad?

Eesti Olümpiakomitee täitevkomitee ülesanne on eelkõige tegeleda spordipoliitikaga, spordimaastikuga. Et oleks koht, kus alaliitudel ja spetsialistidel oleks lihtne ja arusaadav tegutseda. Loomulikult.. sellest ma lähtusingi. Väga pragmaatiline.

Aga puhtalt eelarve teema on see? Mitte spordi tundmine?

Me võime mõelda või teha ükskõik mida - suures plaanis jääb kõik raha taha kinni. Tänapäeval sõltuvad väga paljud asjad ikkagi rahast. Treenerid tahavad palka saada, sportlased ette valmistuda tippvõistlusteks. Sporditaristu vajab ülalpidamist. Kõik käib ikkagi raha eest.

Majandusel ei tõota lähitulevikus just väga helged ajad olevat. Te olete lubanud, et sponsorraha tuleb juurde. See on üks, mida teile ette heideti - eelmised neli aastat ei tulnud seda nii palju kui lubasite. Millel põhineb teie lootus, et nüüd tuleb seda rohkem juurde?

Ma sponsorrahasid otseselt ei käsitlenud. Loomulikult tuleb tegeleda ka sponsorsuhetega, luua erinevaid platvorme. Sponsoritele tuleb läheneda teistpidi kui meie 10-15 aastat vana mentaliteet. Et lihtsalt omanik tuleb ja annab. Selle jaoks oleme välja mõeldud erinevad programmid. Tippspordis Team Estonia on eelkõige turundusprojekt. Loomulikult ta käsitleb tippsporti, aga ta võimaldab oluliselt paindlikumalt kõigele läheneda: nii sponsorsuhetele kui ka igasugustele muudele lepingulistele vormidele. Teadusasutustele, partneritega ja nii edasi.

Aga tuleb seda sponsorraha ikka?

Valdav osa on ikkagi avaliku sektori raha. Kui tuleb avaliku sektori raha, siis tuleb ka eraraha. Spordis on aastas üldse kokku umbes 200 miljonit eurot, sellest sada miljonit on avaliku sektori raha. Siin on ka klubiliikmete ehk inimeste oma maksuosalused ja nii edasi. Kui mõelda otsetoetajaid, siis need on terves maailmas suures vähemuses võrreldes avaliku sektori rahadega.

Te olete ka tegev väga mitmes ettevõtlusvaldkonnas ja teie nimi figureerib ka majanduskülgedel päris tihti. Miks te ei taha eelolevad neli aastat olla ainult EOK president, jättes kõrvale kõik muu? Et Urmas Sõõrumaa ongi ainult EOK president ja tal ei ole juures tiitlit suurärimees või midagi sellist?

Kuidas ma seda saan? See on ju osa minu elust! Pealekauba... mis tähendab "olla ainult EOK president"?

Saate sealt palka! Teete seda tööd.

Sellele olen kategooriliselt vastu. EOK täitevkomitee on 18 liiget, sealjuures president, asepresidendid ja kõik muud täitevkomitee liikmed. Ja ma küsin - kes on need teised täitevkomitee liikmed? Lihtsalt kaasasõitjad või? Igal täitevkomitee liikmel peab olema oma roll. EOK president on nagu äriettevõtluses nõukogu esimees. Eelkõige korraldab ta täitevkomitee töö, suhtleb partneritega, aga vaatab ka selle üle, et ka teistel täitevkomitee liikmetel oleks oma roll. Kui mina saan palka, siis kuidas mina saan paluda ilma rahata töötada asepresidentidel ja teistel liikmetel? Seda ei juhtu.

Urmas Sõõrumaa, kes teie EOK presidendina omate mingit võimu, et me saaks lõpuks teada, mis toimub Eesti suusatamises? Mis toimus Seefeldi ajal, enne seda, pärast seda? Kuidas asi on, et me saaks kõik lõpuks puhtalt lehelt edasi minna?

Igal inimesel on võimu täpselt nii palju kui tal on isiklikku autoriteeti. On see Eesti president või EOK president. Loomulikult, mis toimus Seefeldis, siis rohkem teada saada kui kohtuinstantsid, mul ehk ei õnnestu. Loomulikult võib-olla saunalaval kuulen üht koma teist...

Rääkige meile ka siis!

... aga pole käinud!