Kaks Eesti MMA võitlejat langesid MM-il konkurentsist veerandfinaalis ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: International Mixed Martial Arts Federation

Eesti sportliku vabavõitluse ehk MMA koondis osales Bahreinis kestvatel amatööride maailmameistrivõistlustel. Koondis koosnes viiest sportlasest ning paremateks tulemusteks olid kaks veerandfinaalkohta.

Omas võistluskategoorias jõudsid kaheksa tugevama hulka nii tänavuste Euroopa meistrivõistluste "pronks" Kaupo Kokamägi kui Ksenija Grabova.

Eesti koondise esitust kommenteeris spordiala treener ning Eesti Sportliku Vabavõitluse liidu juhatuse liige Ott Tõnissaar: "Treener ja sportlased läksid muidugi kulla järele. Kuid normaalse inimese vaatevinklist, siis kaks inimest Eestist maailma parema kaheksa hulgas, see on päris korralik tulemus. Aga nüüd ongi, et igal aastal peab meie tase tõusma. Kuna see on noor spordiala, siis see tipp läheb mühinal edasi. Kui vaadata pool aastat tagasi toimunud EM-i, siis juba on näha, et seal on mingid mehed ja naised korralikult edasi arenenud ja seal käib praegu selline huvitav võidujooks. Kaupo tegi omal tasemel tulemuse ära. Ksenija ühelt pool üllatas, teiselt poolt me teadsime, et tal on see tase olemas, kuid siiani ei suutnud ta võistlustel seda realiseerida, sest selles kaalus ja sellel tasemel ei ole tal kellegagi treenida. Ehk tema saab oma kogemust ainult suurvõistlustel."

Tiitlivõistluste kontekstis on Eesti pärjatuim vabavõitleja Kaupo Kokamägi, kes võistleb kergekaallaste hulgas. Kokamägil on hea meel, et kui veel eelmisel aastal käis ta eestlastest tiitlivõistlustel üksinda, siis nüüd on kokku saanud tugevatasemeline koondis.

Eesti MMA-sportlastele üldiselt eduka aasta taustal jäi Kokamägil oma potentsiaal tegelikult realiseerimata. MM-il kaotas ta veerandfinaalis konkurendile Bahreinist. Stiililt olid võitlejad väga sarnased.

"Väga sarnane maadlus oli ja isegi püstivõitlus - kui tema üle-eelmist matši vaadata, siis oli üsna sarnane. Võib-olla mina olin natuke liikuvam, aga meil olid sarnased relvad. Eelmistest matšidest olin natuke väsinud ja seda võib-olla seepärast, et ettevalmistus jäi natuke lühikeseks. Käisin juulis küünarliigese operatsioonil. Natuke võib-olla ei pidanud nendele matšidele vastu ja olin aeglane. Teadsin, mida vastane teeb, aga ma ei jõudnud ära reageerida nii kiiresti, kui vaja oleks olnud ja pidin kaitsma hakkama halvemalt positsioonilt, mis tugeva maadleja vastu on väga raske. Ise lootsin paremini, aga vaadates hooaega, siis vigastust arvestades võib heaks pidada, kuigi ise lootnuks paremini," rääkis Kokamägi.

Maailmameistrivõistlustel jõudis Kokamägi kaheksa parema hulka teist aastat järjest. Sammu poolfinaali pole veel teha õnnestunud ning sportlane näeb, et konkurents on MMA-s järjest teravam.

"Tugevad vastased olid mõlemal korral. Esimestes raundides olid ka rasked matšid. Kui ei suuda lõpetada, siis tuleb raskeid matše pidada. Eelmine aasta keskendusin, et tuleb hakata ka lõpetusi leidma ehk on vaja veel ka tehnilist poolt parandada. Esiotsa mehed on kogu aeg head olnud, aga tase on ühtlustunud. Kui enne oli neli meest head, siis nüüd on juba kaheksa. Enam ei tule üks mees ja ei tee kõigile väga lihtsalt ära. Esikümne tase on üsna tasavägine," jätkas Kokamägi.

Sportlik vabavõitlus ehk MMA teeb tõsiseid pingutusi olümpiamängude programmi pääsemiseks. Ilmselt on see üks põhjustest, miks kehtestati spordialal noorematele vanuseklassidele sel aastal uued reeglid.

Ott Tõnissaar selgitas: "Uued reeglid tähendavad seda, et nüüd saab võistelda vabavõitluses üle maailma ühiste reeglite järgi alates 12. eluaastast. Üks väga suur samm, mis on nüüd tehtud, et alla 18-aastastelt võeti välja kõik löögid pähe. Päris noored teevad maas vaid maadlust ja vanemad võivad maas ka kehasse lüüa. See on päris suur uuendus ja tekitab vastakaid tundeid. Ühelt poolt on kõigil tervislikel kaalutlustel hea meel selle üle, sest pikendab noorte võistlustahet ja toob juurde ka neid inimesi, kes julgevad proovida, sest pähelöömine on olnud alati hirmutav aspekt. Teiselt poolt tekib küsimus, et need, kes päriselt sporti teevad, et kui sa 17-aastaselt pähe ei löö ja siis lähed täiskasvanute klassi ja saad 18-aastasena pähe, siis kas see liiga järsk üleminek ei ole? Aga täna ma ei tea, et ükski spordiklubi kuni 18-aastaseni saamiseni seda ei treeniks. Treenime täiskomplekti ja vastavalt võistlusel, siis kohendame seda komplekti."

Toimetaja: Liisi Alamaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: