"See oli teine maraton elus, esimene oli mais Riias," sõnas Must intervjuus ERR-ile. "Supertunne! See on nagu hobiks saanud, väga äge!"

"Perekeskis on hakatud jooksma ja üritama, tehti ka Ironmani. Ja ma mõtlesin, et ei saa ka nõrgem vend olla, tuleb ka neid katsumusi läbi teha," jätkas Must. "Ja see aitab tegelikult mu enda spordile ka kaasa, maksimaalne hapnikutarbimine paraneb ja üldine vorm ka. Midagi halba siin ei ole."

"Riiga läksin täiesti kerge jooksutreeningu pealt ja seal sain ka haamri kuskil 30. kilomeetril. Nüüd olen pikendanud jooksutrenne ja jalad pidasid väga hästi vastu. Super oli see, et kuskil poole maa pealt sain õdede Luikedega kokku ja suutsin nende järel kuni lõpuni joosta. Selline kogemus – Eesti parimate jooksjate taga joosta ja tempot hoida, kuulda, mida nad räägivad omavahel jooksu ajal – on täiesti uus asi, väga äge. Vaatan maratonijooksu hoopis teise pilguga praegu," lisas Must.  

Vaata pikemalt videolõigust!