Spordiaasta lugemissoovitus: orjatöö Venemaal ja Man City plaan maailm vallutada ({{commentsTotal}})

Kameruni jalgpallikoondise taustajõud Krestovski staadionil. Vasakult teine peatreener Hugo Broos.
Kameruni jalgpallikoondise taustajõud Krestovski staadionil. Vasakult teine peatreener Hugo Broos. Autor/allikas: AFP/Scanpix

2017. aasta viimastel päevadel on õige aeg kiirest elutempost puhata ning lõppevale aastale tagasi vaadata. Seda on parim teha hea kirjatüki saatel, mistõttu pakume kokkuvõtet viimase 12 kuu jooksul välismeedias ilmunud pikkadest, süvitsi läinud ingliskeelsetest artiklitest. Häid pühi ning head lugemist!

Euroopa

Peatselt algava uue spordiaasta tähtsündmuseks on järjekordne jalgpalli MM, mis leiab seekord aset Venemaal. Tunnustatud Norra jalgpalliajakiri Josimar leidis kevadel ilmunud põnevas artiklis, et Peterburi Krestovski staadioni valmimiseks on kasutatud Põhja-Korea orjatööjõudu ning mitmed töölised on ehitusel ka hukkunud.

Inglismaa jalgpalliklubi Manchester City rong on nende hispaanlasest peatreeneri Pep Guardiola juhtimisel purustamas kõike teele ettejäävat. Domineerimist väljakul tahetakse üle kanda ka kõrgemale tasemele ning detsembris avaldas Guardian murettekitava ülevaate sellest, kuidas City globaalset ülevõtmist planeerib.

Veebruaris tõi Prantsusmaa meediagigant L'Equipe lugejateni kauni loo Guardiola mõttemaailmast ja tõekspidamistest. Kellel prantsuse keel suus ei ole, võib seda kasvõi huvitava lahenduse pärast sirvida, aga muretseda ei tasu ka siis, kui õhku jäi rippuma soov Guardiolast inglise keeles rohkem teada saada - filosoofiaprofessor Uriah Kriegel lahendab selle mõjuka väljaande The Blizzard lehekülgedel.

Serbia korvpallur Darko Milicicist sai 2003. aastal LeBron Jamesi järel ning Carmelo Anthony, Chris Boshi ja Dwyane Wade'i ees NBA drafti teine valik. Ometi jäi suur läbilöök tulemata ning mehest räägitakse veel tänaselgi päeval kui ühest tähelepanuväärsemast altminejast liiga ajaloos. ESPN käis Serbias uurimas, millega Milicic nüüd tegeleb. Vihje: ta on eluga rahul.

Lõppev aasta keerutas palju tolmu üles ka poksimaailmas. Anthony Joshua seljatas vanameister Vladimir Klitško ning tõusis üliraskekaalu valitsejaks, Tyson Fury võib deemonite seljatamise järel taas poksiringi astuda ning Floyd Mayweather ja Conor McGregor panid taskusse enneolematult suure hunniku raha. Wright Thompson, üks viimase kümnendi tähelepanuväärsemaid spordiajakirjanikke, pani iirlasest kokku põneva portreeloo.

Ameerika Ühendriigid

Los Angeles Lakersi neljal ja Miami Heati ühel korral korvpalliliiga NBA meistrisõrmusteni juhendanud Pat Riley'l täitus oktoobris juba 50. tegutsemisaasta. Riley jätkab Heati presidendina, mõlgutab lõpetamismõtteid, kuid pole veel suutnud end spordist eemale rebida. Thompson oli lõppeval aastal tegus ka kodumaal ning üritas jõuda Riley peas keerleva konflikti tuumani. Samuti ilmus tema sulest sellel aastal ka lugu pesapalli maailmaseeria võitnud Houston Astrosest ning nende mõjust orkaan Harvey tõttu kannatada saanud Texase suurimale linnale.

2017. aasta jääb ookeani taga meelde protestiaktsioonide tõttu. Selle keskmes on ameerika jalgpallur Colin Kaepernick, kelle otsus USA hümni ajal põlvitada jättis õhku jõulise küsimärgi. Noor kriitik Rembert Browne uuris Bleacher Reportis tekkinud ühiskondlikku lõhet, tehes seda suurepäraselt ja haaravalt. Protesti tagamaid lahkas New York Timesis põhjalikult ka Pulitzeri preemia laureaat John Branch.

Ameerika jalgpall seisab teelahkmel. Juulis avaldas Bostoni ülikool, et uuris 111 manalateele läinud ameerika jalgpalluri aju ning tuvastas ajukahjustuse jäljed kõigil peale ühe mehe. Aasta alguses tõi GQ lugejateni traagilise loo ühest kroonilise traumaatilise entsefalopaatia juhtumist, SB Nation kirjutas kevadel, et on vaid aja küsimus, mil ameeriklaste armastatuim spordiala täielikult kaob või tundmatuseni muutub. Samas nähakse jätkuvalt ka ameerika jalgpalli helgemat poolt. Lars Anderson ja Bleacher Report uurisid, miks loodab üks 18-aastane tüdruk saada NFL-i esimeseks naismängijaks ning kas tal on selleks lootust; ESPN kostitas americana-huvilisi tõelise maiuspalaga otse Texase hiiglaslikust südamest.

Muu maailm

2016. aasta novembris vapustas maailma lennukatastroof, milles hukkusid pea kõik Brasiilia jalgpalliklubi Chapecoense mängijad. Sam Bordeni lugu "igavestest meistritest" on lõikavalt valus, aga näitab, et elu liigub kõigele vaatamata edasi. Brasiiliast tuleb ka põhjalik artikkel Rio de Janeiro olümpiamängude mõjust ning tagajärgedest.

Suurbritannia kirjanik Will Boast käis Kasahstanis, et näha, mida kujutab endast Kesk-Aasia rahvaste verine spordiala kokpar ning miks on Kasahstani tunnustatuim sportlane viie-aastane hobune nimega Lazer. Lisaks Virginia Qarterly Review'le ilmus loo veidi lühem versioon augustis ka Guardianis.

Uued võimalused meediamaastikul sobivad eriliselt hästi ekstreemspordialadele. Näiteks ronis Sports Illustrated Everesti tippu ning filmis selle üles 360° kaameratega, mistõttu on maakera katusele võimalik rännata ka koduselt diivanilt tõusmata. Ehk ongi see hea mõte, sest hiljuti kirjutas New York Times põneva loo šerpadest, kelle ülesandeks on Everestil hukkunute alla toomine. Samuti käis Times uurimas, miks lööb rattamaailmas järjest suuremaid laineid Kolumbia ning mis mõtted valitsevad tennise paha poisi Nick Kyrgiose peas

E-sport võtab tahes-tahtmata sisse järjest kindlamat positsiooni ning Lõuna-Koreas on sellest juba saanud rahvuslik spordiala. Naismängurite positsioon annab neile olulise hääle sealsetes feministlikes liikumistes, on nad siis selleks valmis või mitte. Lõuna-Korea põhjanaaber jõuab aga meediasse erinevate murettekitavate uudiste tõttu, Bleacher Reportil õnnestus sealset jalgpallielu oma silmaga näha ning lähemalt uurida.

Ghanast sirgub tihti talendikaid jalgpallureid, kes peavad tippu jõudmiseks läbima pika teekonna. The Football Pink külastas ühte kohalikku akadeemiat, nägemaks, millist elu noored mängijad Aafrikas elavad. Ugandas on noorte üheks võimaluseks aga ootamatult kerkinud hoopis pesapall. Miks, saab lugeda Victory Journalist.

 

Spordiajakirjandus

Lõppeva aasta jooksul ilmus ka paar huvitavat ja õpetlikku lugu spordiajakirjandusest endast. Lindsey Adler kirjutas Deadspinis teismelisest tütarlapsest Becca Schultzist, kes esines internetis lapsepõlvesoovi täitmiseks täiskasvanud mehena. "Ma tahtsin saada spordiajakirjanikuks," rääkis Schultz Adlerile. "Aga ma olin noor ja arvasin, et jääksin inimestele meelde vaid siis, kui esineksin stereotüüpilise kutina."

Deadspin meenutas lugejatele sellel aastal ka USA spordiajakirjanduse üht mälestusväärsemat möödalasku, kui ajapuuduse tõttu läks printimisele ka nn kohatäitjaks olnud ropp lõik. Ütlus "ei kannata trükimusta" saab selle loo taustal senisest oluliselt tähelepanuväärsemaks.

Lõppeva aasta saadame ära aga kolme fotoseeriaga. Prantsusmaal elav Tšiili fotograaf Sabino Aguad naasis kodumaale ja jäädvustas põnevaid jalgpalliväljakuid, GQ käis esmalt Jamaical noori sprinditalente pildistamas ning uuris seejärel, millist elu elab maailma üks kuulsamaid surfareid John John Florence.

Toimetaja: Anders Nõmm



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: