Varasemalt mitmeid aastaid Eesti Olümpiakomitees töötanud Mitt on asekantslerina ametis olnud nüüdseks aasta aega. "Spordipühapäev" ei saanud temaga vesteldes loomulikult mööda vaadata laiemast segadusest, mille EOK presidendi Kersti Kaljulaidi ametist taandamine on Eesti spordis tekitanud.

"Ma ei ütleks, et see mõju kuidagi must-valgelt negatiivne oleks. EOK-l ei ole kaks kuud presidenti, kuid lõppude lõpuks juhtkond mingil määral toimib, täitevkomitee käib koos, sekretariaat toimib. Oleme ju tegelikult suve-eelses perioodis. On küll tihe periood ja mingid protsessid kindlasti natukene venivad, aga mina ei tea, et midagi väga suurt selle tõttu praegu pausil oleks," rääkis Mitt. "See nii-öelda väärtuskonflikt on mõnda aega üleval olnud, et miks siis venitada. Ma ei näe põhjust, et peaks presidendivalimisi edasi lükkama. Kultuuriministeeriumi vaatest ütleks, et see olukord on olnud kriisiolukord, aga samas see on andnud meile võimaluse ennast kinnitada sellise ankruorganisatsioonina spordivaldkonna jaoks. Ma pigem näen, et kultuuriministeerium on sellest olukorrast natukene isegi kasu lõiganud."

Spordiringkond on viimaste aastate jooksul lõhenenud. Mitt märkis, et kuigi viimaste EOK presidendivalimiste ajal taheti muutust, siis Kaljulaidi uuendusplaanid tulid ikkagi spordivaldkonnale liiga suure šokina. "Muutust ju tegelikult taheti. Kui vaatame paar aastat tagasi valimiste perioodi, siis hääletus oli küll tasavägine, kuid näitas, et muutust taheti ja värsket verd oodati. Ma tooksin esile veel selle, et Kaljulaidi ja Urmas Sõõrumaa kõrval oli ju ka kolmas kandidaat Erich Teigamägi, kes nüüd uuesti kandideerib. Ta ju tegelikult seadis toona väga selgelt sihi tippspordile. Millegipärast see siis ei kõnetanud, aga täna tundub, et tippspordi suund pigem kõnetab alaliite," selgitas Mitt.

"Tulles tagasi muutuse vajalikkuse juurde, siis võib-olla oli see muutus natukene liiga äärmuslik. Pikka aega oli tehtud asju ühtemoodi ja justkui tundus, et kõik on stabiilne. Võib-olla need muudatused, mida Kaljulaidi ajal taheti ellu viia, olid liiga äärmuslikult ja langetati liiga kiiresti. Et sellist sisseelamise aega ei olnud. Narratiiv oli, et kõiki valdkondi tuleb uuendada, aga võib-olla oli see lihtsalt natukene liiga suur šokk spordivaldkonna jaoks," lisas ta.

Mitt tõdes, et tundis ka ise EOK-s töötades, et on vaja uusi ideid. "Olime Team Estonia programmi käima jooksutanud, aga mingi aeg on ikkagi vaja, et tuleksid uued inimesed uute ideedega. Selles mõttes oli periood muutusteks igati hea. Nüüd on taas uue juhi kord tulla uue narratiiviga ja võib-olla siis fookust natukene paremini seada."

Mis ikkagi olid need peamised probleemid, mis tekitasid EOK suhtes paksu verd? "Spordivaldkond ei ole seni väga häälekalt esile tõusnud. Küll aga nüüd on näha, et nad tahavad, et neid võetaks kuulda. Üks asi on nende kaasamine ja teine asi on nende ärakuulamine. Juhtida on võimalik mitut moodi. Üks viis on nii-öelda ülevalt alla ehk siis teha asju selliselt nagu juhtkond näeb, et neid võiks teha. Samas me ju teame, et kui juhtkond näeb seda strateegilist ja pikka vaadet, siis põllul tegelikult toimuvad asjad palju kiiremini. Kõik need otsused, mis juhtkond langetab, mõjutavad olukorda põllul, kas järgmisel kuul või järgmisel aastal. Kui neid suuri strateegilisi plaane piisavalt ei kommunikeerita, piisavalt ei kaasata valdkonda neisse, siis juhtkonna eesmärk tegelikult ei jõua valdkonnani. Inimesed põllul ju ikkagi tunnetavad muutust. Kas oma töökohas või muutust rahakotis. Ma arvan, et see kaasamine ja see narratiiv, et otsuseid tehakse ülevalt alla või üritatakse neid pikaajalisi suundi paika panna, et see on võib-olla see, mis on täna selle väärtuskonflikti tekitanud," sõnas Mitt.

Ühe väärtuskonfliktina on ühiskonnas teravalt esile kerkinud treeneri ja sportlase suhted. "Ma nende hiljutiste juhtumite peale väga kinni ei jääks. Kas me saame kõiki teemasid ühiskondlikult kokku leppida, see on iseküsimus. Pigem tuleb vaadata seda, kuhu me valdkonnaga suundume. Ilmselgelt oleme võtnud suuna spordi väärtuspõhisemaks muutmisele. Meil on täna käimas üleminek sellisest vana generatsiooni spordikultuurist uude. See võtab aega, see on ilmselge. Lisaks on spordialad ja alade kultuurid väga erinevad. Mida me riigi poolt teha saame koostöös EOK-ga on kindlasti mingites valdkondades ühiselt kokkuleppida. Näiteks noortesport. Kas me keskendume noorte puhul rohkem tulemusele või pikaajalise arengule? Teine asi, treenerikutse väärtustamine. Meil on ju pikemat aega paika pandud treenerikutse vajalikkus. Kas nüüd need hiljuti aset leidnud juhtumid peaksid lööma selle pikaajalise plaani kõikuma? Mina seda ei näe. Ma ei näe ka, et üksikute arvamuste põhjal peaks mingisuguseid kardinaalseid muudatusi tegema. Olen nõus, et valdkonna häält on vaja kuulda võtta, aga kui tekib nii suur väärtuskonflik, nagu meil on viimase poole aasta või aasta jooksul tekkinud, siis see vajab laiemat arutelu. Lisaks, kui läheme spetsiifilisemalt spordalade juurde, siis on meil näiteks lapsevanemate roll, mida me täna ei ole tegelikult väga käsitlenud. See on ka spordialati väga erinev, et pallimängualadel on lapsevanema roll kindlasti suurem kui individuaalaladel ja see nii-öelda mässu tekkimine väljaku ääres on lihtsam. Mida ma ise siia veel sisse tooksin, on 2019. aastal loodud Eesti Antidopingu Spordieetika Sihtasutus. Läbi nüüd, 1. juulil jõustuvate Eesti spordieetika reeglite me üritame jõustada seda nulltolerantsi ideed. Selle poole me peaksimegi liikuma, et väärad käitumuslikud normid ja põhimõtted peaksid ikkagi jääma selja taha ja peame valdkonnana ühiselt sellest aru saama. Õnneks enamus sellest aru saavad. Me peame lihtsalt omalt poolt tegema seda, et karjuv vähemus ei saaks vaikivast enamusest võitu," märkis Mitt.

Kaljulaidi umbusaldamise õnnestumine oli Mitti arvates hea pretsedent, ent samas hoiatas ta, et EOK presidendi umbusaldamine ei tohi muutuda tavapäraseks nähtuseks. "Ma ei anna hinnanguid sellele protsessile või kas see oli õige või väär otsus. Küll aga on mul hea meel, et valdkond näitas üles selgroogu rahulolematuse korral. Mida me ka omalt poolt ootame edaspidi on see, et kitsaskohad jõuaksid rohkem avalikkuse ette. Ma räägin siinkohal keerulisest eelarveolukorrast spordivaldkonna erinevates arengutes. Ministeeriumina me teeme nii palju kui võimalik. Lobistame oma valdkonna heaks nii palju kui võimalik, aga mida rohkem spordivaldkond ise oma huvide eest seisab, seda rohkem on meil võimalik erinevaid arenguid ellu viia ja silma paista. Ma lihtsalt loodan, et see ei saa selliseks igapäevaseks nähtuseks, et kui nüüd tuleb uus president ja ta teeb midagi, mis valdkonnale ei meeldi, siis avaldatakse kohe umbusaldusest. Ma loodan, et see ei saa tavaks."

Eelmise aasta riigieelarve läbirääkimistel lepiti kokku Team Estonia rahastamise tõstmist. 2026. aastal suurenes Team Estonia eelarve 7,7 miljonilt 9,7 miljoni euroni. Lisarahastus jaotus sportlaste, koondiste ja tugiteenuste vahel. Kuigi lisaraha saamine oli suurepärane uudis, siis Mitti hinnangul valdkond ise seda ei tajunud. "Otseselt või kaduselt sai valdkond viis miljonit juurde, sealhulgas Team Estonia kaks miljonit, mis on tegelikult valdkonna jaoks väga suur võit. Aga võib-olla Team Estonia kahe miljoni puhul juhtus, et valdkond ei tajunud seda võiduna. Võib-olla ei saadud aru, et midagi oleks väga paremaks läinud. Meil on rahapuudus niikuinii, aga kui toetus ei jõua otseselt alaliidu või sportlasteni, siis tegelikult valdkonna osapooled ei saa aru, et midagi otseselt paremaks läheks. Lõpuks on ju see, et kui toetus on abstraktne, siis objektiivselt võib otsus hea olla, aga subjektiivselt ikkagi ei nähta, et midagi läheks paremaks. See on kindlasti üks ootus täna, kui räägime saavutusspordist."

Mitt tõi veel välja, et varsti tuleb kokku leppida, kas Eestis on tarvis määrata mõned spordialad eelisseisu. "Team Estonias meil tegelikult ei ole pikka plaani. Ühe näitena kasvõi see, et millistele spordialadele me keskendume. Mina näen, et tänases finantsilises olukorras peame mingil hetkel valikuid tegema ja tegelikult on see ka valdkonna jaoks oluline, kui öeldakse konkreetselt ära, millele keskendutakse ja millele mitte. See kaks miljonit on hea näide. Me jaotasime raha laiali, aga see lõpuks killustus ära. Sealt sai oma osa Audentes, mis on väga vajalik, aga paratamatult see nii ongi, et kui sul on valdkonnas piltlikult öeldes kümme miljonit puudu, siis see kaks miljonit liiga paljusid ei päästa. Täna on toetuse peal ligikaudu 60 spordialaliitu. Ma ei ütle, et keegi peaks ilma jääma, aga võib-olla peame tippspordis mingil hetkel valikuid tegema."

Spordivaldkonna finantsmuskli kasvatamiseks tuleb Mitti hinnangul kitsaskohad senisest jõulisemalt siduda poliitilise otsustusprotsessiga, et need jõuaksid ka erakondade valimisprogrammidesse. "Me omalt poolt üritame ka valimisprogrammidesse võimalikult palju sporditeemasid sisse tuua. Jällegi üleskutse spordivaldkonnale, et selliseid kitsaskohti tuleb võimalikult palju ajastada, et need valimisprogrammidesse otseselt või kaudselt jõuaksid. Kui räägime liikumisharrastusest, siis millega me täna ikkagi vaeva näeme, on sportimise ennetavast mõjust, selle sotsiaalmajanduslikust pikaajalisest mõjust rääkimine. Täna on paraku keeruline selliseid pikaajalisi positiivseid mõjusid partneritele selgeks teha. Kui räägime tervena elatud ja tervena elada jäänud aastatest või tööjõuturust, siis tegelikult on spordil ennetav funktsioon. Nii et sport peaks igatahes olema üks prioriteetne teema."