Havard, sa olid Sivert Bakkeniga lähedane. Kuidas teie sõprus alguse sai?

See algas võistlustel toa jagamisega. Elasime peaaegu kogu aeg ühes toas. Meil oli selles osas hea klapp. Hiljem olime sõbrad ka spordist eemal. Käinud palju mägironimas ja tegime muid reise. Nii et jah, see oli sõprus nii laskesuusatamise sees kui väljaspool seda.

Milline mees ta oli, kas häbelik või avatud?

Ta oli kõigest väga haaratud, väga entusiastlik ja teiste suhtes väga hooliv. Tal oli eriline oskus teiste eest hoolt kanda ja olla samas oma töös nii täpne. Kui ta midagi teha otsustas, siis pingutas ta väga ja kõik sai väga-väga hästi tehtud.

Vahel elavad sportlased ainult oma alale. Mis Siverti elus peale laskesuusatamise veel oli?

Ta oli väga seikluslik inimene. Talle meeldis loodus ja kõik kogemused, mida loodusest saada.

Me peame nüüd jätkama ilma temata. Mis temast alatiseks maha jääb?

Üks asi, mis temaga alati meenub, on tema suhtumine, et alati saab kõike teha paremini. On väga inspireeriv meenutada, kuidas tema tööd tegi ja kõige nimel pingutas.