Saates vastas ka Team Estonia spordipsühholoogide nimekirja kuuluv Stoljarova, milleks üldse on vaja sportlasele spordipsühholoogi; rääkis, millised on spordipsühholoogia kõige klassikalisemad tehnikad ja tutvustas ka uuemaid ning selgitas, mille jaoks ja kuidas neid tehnikaid kasutatakse; mis on iga tehnika positiivne külg ja kas neil on ka ohtusid; kas erinevaid tehnikad võib kasutada samaaegselt; kas nende tehnikatega saab ka liiale minna; kas need tehnikad võivad olla ka enesesabotaaž; kui aldis on üks keskmine sportlane spordipsühholoogi abi kasutama; kui tavaline see on, et spordipsühholoog käib sportlastega võistlustel kaasas ja kas oleks vaja rohkem käia.

"See on tõesti eksistentsiaalne küsimus, kas on ikka vaja [spordipsühholoogi], aga vist on vaja, sest me ju vist aina rohkem mõistame, et need protsessid, mis meil seal peas käivad, neil võib olla oluline roll meie arengu ja soorituse osas," arutles Stoljarova. "Ehk siis me võime enda psühholoogilisi oskusi kasutada nii, et nendest oleks abi ja kui me neid ei treeni ega ole teadlikud sellest, mida saaks üldse teha, siis meil on realiseerimata potentsiaal."

"Kui võrdleme mingi ajaga enne, siis sellest räägitakse rohkem ja ka spordipsühholooge on rohkem, nii et see on ka loogiline, et need teemad on rohkem üleval, arutame seda rohkem, aga ma ei ütleks, et ta on veel sellisel tasemel, et me kõik seda aktsepteeriks ja mõistaks, et see on selline normaalne spordi osa," tõdes ta.

Küsimusele, kas saab öelda, kas rohkem pöördub spordipsühholoogi poole mehi või on pigem naised need, kes julgevad abi küsida, vastas Stoljarova: "Mul on vist kliente meessportlaste seas rohkem, aga see ei pea midagi tähendama, see võib niimoodi lihtsalt olla juhuslikult. Kui mõtleme muidu tendentsidele, millest oleme teadlikud psühholoogias, siis seda küll, et naised võivad olla rohkem avatumad nendel teemadel, mis on seotud meie tunnetusprotsessidega, mõtlemisega ja emotsioonidega ja on avatumad sellele, et küsida tuge ja abi."

"Aga samas me oleme spordipsühholoogidena proovinud teha ka seda tööd, et me mõistame, et spordipsühholoogi ei ole vaja ainult siis, kui on halvasti. Et see tegelikult on psühholoogiliste oskuste treening, mida saaks teha iga sportlane ka siis, kui tal on kõik hästi," jätkas Stoljarova. "Sest ta mõistab, et lisaks füüsilisele ja tehnilisele treeningule võiks ta arendada ka enda psühholoogilisi oskusi. Ja siis tegelikult ei ole enam küsimus selles, kas see on abikoht või mitte abikoht ja siis ei peaks seda piirangut ka meessportlastel väga olema."

Kuula kogu vestlust juuresolevast klipist, R2 kodulehelt, Eesti Raadio äpist või Spotifyst!

* * *

"Spordis ainult tüdrukud" on ERR-i sporditoimetuse taskuhäälinguvormis saade, kus naisspordiajakirjanikud vestlevad erinevatel teemadel naistega spordis ja spordist. Saatejuhid on Debora Saarnak ja Maarja Värv, helirežissöör Algis Pauljukaitis.

Kui sul on saatejuhtidele küsimusi või ettepanekuid, milliseid teemasid võiks lahata ja keda külla kutsuda, siis kirjuta meile aadressil sporditydrukud@err.ee.