See oli kogu meeskonnale kindlasti suur pettumus. "Mina olin täiesti kindel, et me võidame selle mängu ja eks ta oli minut enne lõppu juba peaaegu käes ka," sõnas korvpalliekspert Heino Enden intervjuus ETV saatele "Ringvaade".

 "Sellistes mängudes tuleb hinnata ja väärtustada väga seda palli. Juhtisime minut ja kolm enne lõppu kolme punktiga, saime lauapalli ka kätte ja siis Henri Drell andis palli vastastele tagasi. Kohe seitsme sekundi pärast pandi meile kolmene. See lõi uuesti jalad alt. Poolteist veerandaega enne lõppu meile kõigile tundus juba, et võit peab tulema, sest nende selge liider [Neemias] Queta, NBA mees sai teise tehnilise ja kukkus 15 minutit enne lõppu mängust välja. Mäng oli viigis ja ei oleks tohtinud olla küsimust."

Päris viimastel sekunditel pudenes Kristian Kullamäel pall näppude vahelt. "Ega seal pidi keegi võtma ja Kullamäe, Konontšuk, Treier olid täna aktiivsemad mehed rünnakul. Jõesaar ka lisaks. Kes tegid midagi, otsisid, läksid. Aga kuidagi jättis ta selle palli lahti. Ta jäi vastase nina ette, ta ei viinud seda paremale ära. Oleks ta selle paremale viinud, ma arvan, et oleks olnud kindlad kaks punkti. Aga need on kõik oleksid," rõhutas Enden.

Tema sõnul ei saanud suur osa mängijaid turniiri jooksul lahti aukartusest vastase ees. "Kui tegelikult vaatame meie mängijaid, siis neil kogemust mängida rahvusvahelisi mänge on küll. Ei oska nüüd öelda, kas poiste närvidele mõjus suurearvuline Eesti publik või ikkagi Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril on teise kaaluga, dünaamikaga, intensiivsusega mängud kui mängida ükskõik, milliseid kvalifikatsioonimänge," jätkas Enden.

"Siin mängitakse kaitset hoopis teistmoodi ja võideldakse iga palli pärast. See on natuke harjumatu meie meestele. Viskele mineku rütm oli tihtipeale teine, tänu sellele visati ka mööda ja nii edasi. Aga tänases mängus... me teeme 17 pallikaotust ja neist kuus teeb Henri Drell, visates ise viskeid seitsmest kaks. Eks tema peal olid ka suuremad lootused ja pingi pealt ka palju abi ei tulnud."

Eesti koondise parematena nimetas Enden sel turniiril Kullamäed, Matthias Tassi, Kaspar Treierit, Artur Konontšukki ja Janari Jõesaart. "Nemad mängisid võib-olla kõige lähemale oma võimetele."