Geenitestiga soovitakse veenduda, et naissportlastel ei esine Y-kromosoomi, mis on omane meestele. Testi tehakse kas vereproovina või võetakse põse limaskestalt põsekaabe ning sportlased peavad seda tegema ühe korra karjääri jooksul.

Spordibioloog Kristjan Port selgitas ERR-ile, et esimesed geenitestid leidsid rakendust juba 1990. aastatel, kuid nüüdseks on metoodika muutunud paremaks ja usaldusväärsemaks.

"Inimkond on kokku leppinud, et Y-kromosoomiga on mees ja kahe X-kromosoomiga on naine. Ajalooliselt ei ole see suureks probleemiks olnud, kuna sport on küllaltki lihtsalt jagunenud kaheks, aga nüüd on sport kümneid aastaid olnud töövõtu vormiks ja meelitanud sinna rohkem inimesi, kes on edukad ja peamiselt saavutatakse see edu naiste poole peal, omades seda varjatud bioloogilist eelist, mis ei paista alati väljaspoole," rääkis Port.

"Tõenäosus, et geenitest annab vale näidu, on väga väike. Selle teema üle on tükk aega vaieldud. Hakkas peale kuskil 1990. aastatel, kui olümpialiikumine pani tähele, et naiste kategoorias tundus, et natukene liiga palju on selliseid jõulisi indiviide. Siis kasutati geenitesti ja tuli välja, et umbes 3000 naissportlasest 8-9 osutusid Y-kromosoomi omavaks. Arvati, et sellega on klaar, aga siis hakati vaidlema, kas see test oli kõige parem test ehk kui suure tõenäosusega antakse vale tulemus ja süüdistatakse inimest, kes on pühendanud suure osa oma elust olümpiale pääsemisele. Siis neid geenitesti tulemusi ignoreeriti ja sajandivahetuse paiku otsustati, et seda testi ei kasutata."

"Nüüd on see metoodika muutnud paremaks," jätkas Port. "Uus test on väga töökindel. Bioloogias harva esinevad olukorrad, kus Y-kromosoomis see SRY-geen, mis kujundab mehele iseloomulikud sootunnused ja hakkab tootma testosterooni, esineb ka X-kromosoomi sees. Aga nüüd saab seda alati üle kontrollida."

Kas uued reeglid tähendavad, et suurusjärgud jäävad samaks või hakkab rohkem sportlasi geenitesti nii-öelda põruma? "Ma arvan, et neid inimesi on rohkem sporti tulnud. Ega muidu ei oleks hakatud seda teemat nii teravalt esile tõstma. Naiste kategoorias on hulk naisterahvaid, kes ütlevad, et motivatsioon puudub. Et kuskilt tuleb keegi, kes on neist peajagu tugevam ja selleks põhjuseks on see, et paistab nagu naine, aga sisu on meesterahva oma," märkis Port.

Uued reeglid hakkavad kehtima 1. septembrist ning võetakse kasutusele juba septembri keskel Tokyos toimuvatel maailmameistrivõistlustel.