Tallinna strateegiakeskus teatas teisipäeval, et tegemist on ulatusliku muudatusega senises toetussüsteemis, mis on kehtinud pea 17 aastat. Uue toetusmudeli eesmärk on toetada senisest rohkemaid harrastajaid ning spordiklubisid, suurendada toetuse jagamise läbipaistvust ning siduda toetus selgemalt noorte liikumisharrastuse kujundamisega.

"Kõige olulisem on see, et me hakkame toetama oluliselt suuremat hulka lapsi, kui seni on toetatud. Tulevikus on 38 000 last, kes saavad Tallinna linnalt treeningtoetust," ütles abilinnapea Kaarel Oja ERR-ile. "Järgmisel aastal toetab Tallinn ligi 38 000 noort 12 miljoni euroga, et neil oleks võimalik teha sporti."

Septembrist suureneb linna poolt makstav sporditegevuse toetus ehk pearaha 1,7 miljoni euro võrra ja 2026. aastal kasvab aastane toetusmaht 12 miljoni euroni. Ligikaudu 6,9 miljoni euro suurusele eelarvele lisandub valdkonda 5,1 miljonit eurot. Toetuse keskmine suurus lapse kohta kasvab 315 euroni aastas.

Tallinn on ühtlasi seadnud eesmärgi, et aastaks 2035 peaks vähemalt 70 protsenti 5–19-aastastest lastest ja noortest tegelema organiseeritud sporditegevusega.

"Suurem hulk Tallinna noortest saavad sellest meetmest osa tulevikus. Laseme meetmeid lõdvemaks, seda võib kritiseerida," ütles Tallinna kultuuri- ja spordiameti juhataja Ivar Jurtšenko. "Justkui võtame ära kohustuse rohkem liikuda, aga teisest küljest näeme seda nii, et Tallinna toetusmeede on üks osa suurematest vaatest. Mingi roll on koolil, mingi roll on kahtlemata perekonnal ja kolmandiku moodustaksime meie toetusega."

"Suurem hulk noori saab sellest meetmest osa tulevikus ja süsteemi tuleb raha juurde olulisel määral. Tooksin paralleeli sellega, et me räägime ühiskonnas sellest probleemist, et me ei liigu ja võiksime seda parendada ja edendada. Pahatihti me kärbime just kuskilt, kus ongi see koht, kus saaksime natuke vunki juurde anda. Nüüd soodustamegi kõiki rohkem liikuma, rpaegu lähevad need asjad käsikäes - toome süsteemi raha juurde ja loodan, et see aitab ka noori rohkem haarata," lisas ta.

Uute muudatuste koosmõjul laieneb pearaha saajate hulk hinnanguliselt 35 000–40 000 lapseni, mis katab poole kogu sihtrühmast ja ligi kolmveerand Tallinna spordiklubides harrastavatest lastest. Ühtlasi laieneb sihtrühm - alates sügisest saavad toetust esmakordselt ka lasteaia viimaste aastate lapsed, kes osalevad klubide liikumistundides vähemalt kaks korda nädalas, kokku 90 minuti ulatuses. 

Muudatused saavutusspordi toetuste osas

Senine toetussüsteem, mis premeeris spordialasid eelisarendatavuse koefitsiente ja alaliitude pingeridu, kaotatakse. Edaspidi jagatakse toetust ühtsete sisuliste kriteeriumite alusel, sõltumata spordialast. Kaob ka mitmeid piiravaid nõudeid klubidele – näiteks kaob kümnepäevase spordilaagri korraldamise nõue.

"Oleme noorte saavutusspordi osas erandlik omavalitsus. Paljud omavalitsused toetavad sporditegevust, aga eraldi potti või meedet noorte saavutusspordi jaoks jällegi ei ole. Pigem pannakse see ühte meetmesse sisse, me vaatame neid eraldi. Meil on selleks rohkem kui miljon eurot," rääkis Jurtšenko.

Süsteemi tehakse paindlikumaks ka lapse ja klubi vahetuse korral – toetuse üleminekut saab edaspidi vormistada kvartalipõhiselt, piisab lapsevanema uuest kinnitusest, mille initsieerib uus klubi. Linn arendab võimalust jagada toetus võrdselt kahe klubi vahel, kui laps treenib korraga mitmes kohas.

"Summad, kuidas need tänasel päeval on kujunenud ühe või teise ala jaoks, on meie jaoks kohati raskestimõistetavad. Nüüd viime selle konkreetse süsteemi peale, üks pott on miljonist individuaalalade jaoks, üks pott on võistkonnaalade jaoks ja siis on veel üks pott, mis on erijuhtude jaoks. Seal tuleb kindel süsteem ja selle süsteemi muutmisega ei teki kaotajaid, pigem kõik võidavad," lisas Jurtšenko.

Abilinnapea Oja ütles, et omavalitsuste ülesanne on pakkuda noortele võimalusi ja mitte medaleid jahtida. "Kui räägime päris tippspordist, siis see on EOK ja kultuuriministeerium," sõnas ta. "Tallinn on teinud saavutusi tippspordi heaks ja teeme ka edasi, aga oleme aja jooksul selle püramiidi alusvundamendi natuke unarusse jätnud. Selle reformiga me seda paraneme. Kõik lapsed, kes tahavad trennis käia, neil oleks see võimalus. Tippujõudnute hulk võiks ka läbi selle kasvada."