Lühikesed treeninghüpped pani Ilvest neid võrdlema hoota kaugushüppega
Eesti kahevõistleja Kristjan Ilvese sooritused Trondheimi maailmameistrivõistluste suure mäe treeningutel olid üsna tagasihoidlikud.
Ilves sai mõlemas treeningvoorus alles paremuselt 33. tulemuse. Esimeses voorus hüppas ta 114 meetrit ja teenis 44,0 punkti, teises 106,5 meetrit ja 32,7 punkti.
Kompaktvõistluses maailmameistriks kroonitud Jarl Magnus Riiber oli ka suure mäe treeningutel parim mees. Esimeses voorus lendas ta 138,5 meetrit ja sai 111,9 punkti, teises koguni 141 meetrit ja 112,0 punkti.
Norralase kõrval hüppas hästi ka sakslane Julian Schmid, kes sai esimeses voorus paremuselt teise ja teises voorus paremuselt kolmanda tulemuse.

Kas treeningutega on midagi võimalik võistlusteks päästa? "Lihtne vastus on, et ei ole," ütles Ilves ERR-ile. "Üks asi on tehnikast rääkida, aga ma hoovõtus lihtsalt seisan täiesti. Sealt ei ole midagi võimalik teha."
Ilvese kiirus võrreldes konkurentidega on hoovõtul umbes kaks kilomeetrit tunnis madalam. Ilvese sõnul on see müstika, sest ta täpselt ei tea, millest see tuleb. "Muidu andis veel natuke hüpata, aga kui kiirused on nii halvad... ma tunnengi, et otsa peal justkui seisan. Sealt võib hoota kaugust hüpata niimoodi," võrdles ta.
Mida võib Trondheimi suure mäe iseloomustuseks öelda? "Võrreldes väikse mäega on hoovõtt kindlasti palju laugem ja asend peab olema teistsugune - ei saa nii sügavalt istuda," kirjeldas Ilves. "Pead suutma põlvi enda all hoida ja mineku peal olema."
"Kurb on see, et olen just siin suurel mäel suvel väga hästi hüpanud ja nautinud seda mäge. Kahju, et nüüd on kõik täiesti vastupidi."
Kui esmaspäeval oli Trondheimi ilm kevadine, siis teisipäeval tervitas võistlejaid tihe lumesadu. See mõjutas suusahüpetes ka hoovõttu. "Talvel võib tulla siin päikest, vihma, lund, lörtsi ühe tunni või isegi kümne minuti sees," lausus kohalikke olusid hästi tundev Ilves. "Hästi heitliku ilmaga koht."
Toimetaja: Siim Boikov