Mullu finaali jõudnud Võru võrkpalliklubi jätkab kõrgel lainel
Võru võrkpallimeeskond on suutnud kodulinna publikut pärast mullust võimsat kevadet saalis hoida. Tänavune koosseis on ühtlasem ja kandvat rolli täidavad mitmed Võrust pärit mängijad.
Võru Barruse teekond Eesti meistrivõistluste finaali oli üks eelmise kevade emotsionaalsemaid ja liigutavamaid siinseid spordilugusid. Meeskonna mäng paistab pigem ülesmäge liikuvat ka sel hooajal.
Erinevalt eelmisest hooajast ei tee diagonaalründaja Renato Santos rünnakul enam 40-punktilisi hiilgemänge. Aga sellel on oma selge põhjus.
"Ma arvan, et ta on tunduvalt stabiilsem mängija. Ta on stabiilsema ja ohtlikuma serviga mängija. Lihtsalt meie dünaamika võistkonnasiseselt on muutunud võrreldes eelmise aastaga," lausus peatreener Oliver Lüütsepp ERR-ile.
"Selge, eelmine aasta me kasutasime väga vähe temporünnakut, mis on muutunud. Meie nurkade mäng käis rohkem läbi Renato erinevalt sellest hooajast, kus me ikkagi siin hooaja alguses väga palju läbi [Kristo] Kollo ja nüüd viimasel ajal väga palju läbi Alberti [Hurda] mängime. See ei ole üldse mitte Renato-põhine küsimus, vaid see on kogu mängu ülesehitus võistkonnas."
Talenti võrukate seas leidub. Tempomees Tarvo Täht käis hooaja esimeses pooles Soomes tööl, kuid abistas meeskonda sellest hoolimata. Lüütsepp tõdeb, et Soome raudtee-ehitusvaldkonna palkadega ta lihtsalt konkureerida ei suuda.
Võru veri on klubis väga väärikalt esindatud. Ka välismaal mänginud kohalikud koondislased ehk Henri Treial ja Albert Hurt otsustasid liituda just Võru meeskonnaga.
"Kui ma kunagi pallipoisina alustasin, siis ma loopisin palle ette Valio Võru meestele," meenutas Hurt. "Ja siis oligi eesmärk sinna meeskonda ise kunagi saada. Mängisin mujal Eestis, siis kadus ka Võrust tiim ära. Ja kui ma välismaal olin, siis tiim siia tekkis, mis oli väga lahe. Nüüd ma olen väga rahul, et ma siin saan mängida."
Treial: "Kui see kolm aastat tagasi siia tagasi tuli, siis sellest momendist alates ongi mul olnud see mõte, et kui ma ükskord Eestisse tagasi tulen, siis ainult Võrru. Ega siin muud varianti väga ei olnud ka."
"See fännikogukond, mis siin tekkinud on nende aastatega, see on vapustav ausalt öeldes," jätkas ta. "Ma võin kihla vedada, et Eestis ei ole sellist fännklubi mitte kuskil ja ma olen siiralt tänulik nendele, et nad kõik siia kokku on tulnud ja toetama tulnud. Nii et suur aitäh nendele ka!"
Võru klubile andis hiljuti suurema kindlustunde teadmine, et peasponsor Barrus jätkab nendega veel vähemalt kolmel järgmisel hooajal.
Toimetaja: Siim Boikov