Erakordne päev. Kolmeaastase vaheaja järel koondis võitis. Mida see teile tähendab?

Mailis Pokk: See on vägev! Seda ei juhtu väga tihti. Minu jaoks oli see pikem, kuna kolm aastat tagasi mina ei osalenud vigastuse tõttu. Pidin ikka tuletama meelde, kuna oli minu enda viimane võit koondisega.

Ja tuli meelde?

MP: Kümme aastat tagasi. Sinnani ma vist jõudsin.

Meeletu aeg. Keandra, sinul üldse esimene võit koondisega.

Keandra Koorits: Jaa, väga uhke tunne on ja kindlasti väga hea emotsiooni sain kaasa. Lihtsalt - väga rõõmus!

Mis täna oli teistmoodi? Võõrsil saite Taanilt suure sauna.

MP: Eks me tuletasime mitu korda meelde, et see on meie võimalus võita. Ei taha korrata sama mängu, kuidas Taanis mängisime. Meie eelmine kodumäng Rootsi vastu, neljas poolaeg ja kodumäng andis väga palju enesekindlust ja energiat tänaseks mänguks.

Keandra, mis sinu arvates oli täna teistmoodi võrreldes nende kohtumistega, mis olete kaotanud?

KK: Ma arvan, et tahet oli väga palju. Eriti peale eelmist kodumängu, kus esimene poolaeg läks väga hästi. See andis veel rohkem tahet, et pingutada ja võit koju tuua.

Kas koondise napid võidud tulevad sellest, et on noorenduskuur ja sellest, et koondis mängib nii harva. Nädalas kaks mängu ja selle aasta kogu saak.

MP: Kuna süsteem muudeti mingi aasta ära, siis on see hästi kiire protsess. Sa tuled, treenid paar päeva ja siis on kohe mängud. Eks mingi töö teeme juba suvel ära, aga noored on juba paar aastat olnud koondises ja hakkab selgemaks saama see süsteem ja kuidas peatreener meie mängu näha soovib.

Koondise aura jaoks oleks vaja, et koondis mängiks rohkem mänge või kuidas sina noore mängijana tunnetad?

KK: Kindlasti võiks olla neid rohkem. Aga ega me midagi muuta ei saa. Kindlasti just tiimi kokkumänge ja liikumisi aitaks rohkem, kui oleks neid mänge rohkem.

Sina tulid ookeani tagant. Oled sellisest sügisest Washingtoni osariigi ülikooli naiskonna liige. Kuidas oled sinna sisse elanud? Koondisesse said tulla just seetõttu, et otsustasid, et sel aastal võistlustel kaasa ei löö.

KK: Sisseelamine on läinud hästi. Treeningud hakkavad palju varem ja on pikemad kui Eestis. Algselt oli kindlasti raske, liikumisi palju rohkem. Aga ma arvan, et kõik on väga hästi sujunud. Otsustasin see aasta, et ma mänge kaasa ei mängi. Teen kõik trennid kaasa, reisin nendega, individuaalseid trenne rohkem. Seetõttu saan tulla ka naiste koondist esindama mõlemad aknad, mis meil on.

See tähendab, et saad ülikoolis viis aastat õppida.

KK: Viis aastat saan kahes erinevas aines tunnistuse kätte.

See otsus ei olnud kindlasti ainult Eesti koondise pärast.

KK: See on boonus, et saab koju tulla. Aga ma ise tundsin, et see aasta ei oleks võib-olla tulnud mänguminuteid nii palju kui võib-olla oleks tahtnud. Praegu arvan, et mõttekam on keskenduda oma individuaalsetele oskustele ja pigem sisse sulanduda, et järgmine aasta valmis olla.

Ookeani taga on naiste korvpall tohutult vaadatav. 19 miljonit jälgis kevadel üliõpilaskorvpalli finaali. Mailis, ka Euroopas - sina mängid Poola meistriliigas Poznani naiskonnas - on selgelt korvpalli vastu huvi tõus. Kas sina ka oma tiimiga tunnetad seda?

MP: Jaa, kindlasti! Meil on ikkagi saal kogu aeg rahvast täis. 600 kuni 800 inimest. Ükskõik, kus käime võõrsil mängimas - see melu, mis tuleb naiste korvpalliga kaasa, on tunda.

Oled Poola meistriliigas saanud naiskonnaga uuel hooajal kaks võitu, kaks kaotust. Olete kümne tiimi seas hetkel kuuendad. Mis medali tahad kevadel võita?

MP: Kõige kirkam on kindlasti eesmärk. Aga mis võiks see aasta paremini minna - kindlasti see, et saame veerandfinaalidest poolfinaali. Ja poolfinaalist juba edasi finaalidesse. Aga et see samm saaks edasi astutud.

Tuleme lõpuks koondise juurde tagasi. Veebruaris on järgmised mängud Rootsi ja Suurbritanniaga. Rasked pähklid on ees. Keandra, kas tuled kohale ja mida võiks naiskond pareminit teha, et neile hästi vastu hakata?

KK: Plaan on tulla. Ma arvan, et peame kinni pidama oma mängust, millest oleme treeningutel rääkinud ja kogu leppinud, kuidas mängida. Võitlema peab! Ka teisel poolajal. Vahepeal on kippunud pärast esimest poolaega seis halvemaks minema, aga ma arvan, et oleme võimelised ja anname endast parima.