Tartu meeskonna üks kogenumaid pallureid, 36-aastane Martti Juhkami on oma kvaliteetsete rünnakulahenduste poolest tuntud. Klubikarjäär Saksamaal, Austrias, Prantsusmaal ja Tšehhis andis kaasa mängutarkust, mida ka koondises rakendada.

Juhkamit kui võrkpallielu kajastajat teab aga spordiala kogukond samamoodi. Nurgaründaja hobi oma mõtteid kirja panna ja avaldada on kestnud pea 15 aastat. Praegu veab Juhkami eest Facebooki keskkonnas 2018. aastast tegutsevat rohkem kui 5000 liikmega Võrkpalligruppi – siinse võrkpallikogukonna vahest kõige laiahaardelisemat ja sisukamat sotsiaalset platvormi üleüldse.

"Kui see võrkpall24 ära kadus, sellist kohta, kus võrkpalliuudiseid nii palju peale tuli, ei olnudki. Ja siis see nii-öelda asendaski võrkpalliuudiste kogukonna: just see ongi koht, kuhu inimesed kokku tulevad, kui nad tahavad võrkpalliteemadel rääkida või tahavad midagi teada saada," rääkis Juhkami ERR-ile.

"Olen ise rohkem huvitatud välisliigades toimuvast. Eriti siis, kui ma ise välismaal mängisin, mul tuli infot nii palju peale, mis minu jaoks oli huvitav ja siis ma tahtsin seda ka teistega jagada. Kuna ma nägin, et võib-olla eestlastest, kes siis välismaal mängisid, nii palju infot ei liikunud, üritasin tuua just nende tegemisi rohkem tavalise võrkpallifänni juurde. Aga kui ma nüüd aus olen, siis mulle tundub, et kohalik liiga läheb võib-olla tavalisele võrkpallifännile rohkem korda," mõtiskles Juhkami.

Juhkami jaoks on võrkpallist kirjutamine ja grupi haldamine muutunud igapäevaseks tegevuseks. Võrkpalligrupi sisuga võib Juhkami tegeleda nii kodus, Tartu Ülikooli spordihoone fuajees kui ka arstikabineti ukse taga. Tihti tekivad Facebookis päris emotsionaalsed diskussioonid ning sõna on Võrkpalligrupis võtnud ka alaliidu president Hanno Pevkur.

"Võrkpallifänn ei ole väga laimav. Jah, on osad inimesed, kes võib-olla natukene kriitilisemad, aga samas ma ei näe, et nad ka nüüd väga umbes lahmiks. Pigem on ikkagi selline argumenteeriv kogukond, kus tekitatakse jututeemasid ja siis üritatakse nendele koos võib-olla mingisugust lahendust leida. Jah, on ka olnud teravamaid kaklusi seal, aga ma arvan, et lõpuks võrkpall võidab sellest, mida rohkem inimesed võrkpallist räägivad."

"Kuigi enamus Eesti võrkpalluritest ei ole ise sõnavõtjad, siis mina ju näen, kes mida seal like'ib ja kes mida jälgib. Tegelikult läheb see kõigile korda – samamoodi igal pool omavahel arutatakse teemasid, mis seal üles võetakse. Kuigi võib-olla kõik ei taha seda endale tunnistada, siis kõik väga täpselt teavad, mis seal räägitakse."

Juhkami enda mõtteid lugedes võib tõdeda, et keerutada Rakverest pärit nurgamees ei taha. Kui ajakirjanduses üritatakse tihti nii-öelda muljet jätta, siis Juhkami on selgesõnaline ja otsekohene. Ta analüüsib avalikult oma kolleegide ja iseenda tööd ning sooritusi väljakul. Raskem on sellega toime tulla pigem mängijatel, mitte treeneritel.

"Eks läbi aastate on olnud neid nii-öelda solvumisi ka päris palju. Ei saa selle eest peitu pugeda. Eriti nendel perioodidel, kus ma koondises ei ole olnud ja olen koondise tegemisi lahanud. Siis, kui just ei ole väga suurt kiitust olnud, ütleme nii, et seda kriitikat väga hästi vastu ei ole võetud, jah."

Juhkami ei välista, et atraktiivse pakkumise korral võib ta võrkpallist kirjutada ka pärast mängijakarjääri lõppu.