Oma esimese rahvusvahelise medali teenisite Fukuokas. Mis tunne on tagasi olla?

"Püstitasin selles basseinis 22 aasta eest oma teise maailmarekordi ja võitsin oma esimese meistritiitli. Kui hoonesse astusin, tulid pähe mitmed mälestused ja emotsioonid. See, et saan seda kõike oma abikaasaga jagada, on vägev. Saan ka vaadata kiiret ujumist. Esimene päev oli elektriline. Näha, kuidas Leon [Marchand] ujus distantsi 4.02-ga - uskumatu. Teadsin, et ta ujub kiiresti, aga ei teadnud, et ta ujub nii kiiresti. Tänu sellele usun, et ta suudab ka nelja minuti barjääri murda. Vaadates seda võistlust, näen, et sport on väga heades kätes. On palju noori, kes tahavad uusi rekordeid murda ja elamusi püüda ning pakkuda. See on kõik, mida soovin näha - et noored saaks oma unistuse kõige suuremal areenil täide viia," sõnas Phelps.

Mida arvate ujumise hetkeseisust ja selle arengust?

"Minu karjääri jooksul oli palju Ameerika Ühendriikide ja Austraalia rivaalitsemist. Nüüd pääsevad pjedestaalile ka teised riigid. Minu arvates näitab see ujumise kui spordi arengut. Tahtsin teha spordi nii suureks, kui on võimalik seda teha. Tahtsin, et ujumisest huvituks võimalikult palju inimesi. Meil on võimalus seda kõike siin näha," vastas Phelps.

Kas 2028. aasta olümpiamängudel võib teid taas stardis näha?

"Ei, kindlasti mitte. Teisi on aga tore vaadata. Kui peaksin seda tahtma, arvan, et võiksin veel võita," vastas Phelps. "Et saaksin anda endast parima, peab see tulema siit seest," jätkas mees, osutades käega oma südamele.