Carlsen sai MM-tiitli enda valdusse 2013. aastal. Nepomnjaštši on teine Venemaa maletaja, kes teda troonilt tõugata proovib: 2016. aastal see Sergei Karjakinil ei õnnestunud. Kolm aastat tagasi alistas Carlsen tiitlimatšis ameeriklase Fabiano Caruana.

MM-tiitlimatši võimalikule stsenaariumile vaatas Vikerraadio palvel ette Eesti esimaletaja, suurmeister Kaido Külaots. Muuhulgas väärib mainimist, et Külaots on Magnus Carlseniga aastate eest isiklikult kokku puutunud. Külaots omab pikkades mängudes Carlseniga isegi positiivset üldskoori.

"Matš on 14 partiid, erinevalt Carlseni paarist eelmisest matšist, kus oli partiisid 12. Eelmine matš Londonis Caruanaga kujunes selliseks, kus kõik 12 partiid lõppesid viigiga, midagi sellist polnud varem MM-matšide ajaloos juhtunud. Ma ei usu, et selline stsenaarium korduda võiks," sõnas Külaots Vikerraadiole.

"Nepomnjaštši on stiililt ja malefilosoofialt teistsugune mängija, ta ei ole kaitsest lähtuv ja usun, et ta püüab loomulikult eriti valgeid malendeid juhtides haarata initsiatiivi ja mängida rohkemale kui seisu hoidmisele. See tingib kindlasti lahtisema mängu, kus on tõenäosus suurem selleks, et näeme resultatiivseid partiisid," tõdes Külaots.

Teise partii järel oli huvitav vaadata, kuivõrd pikalt Carlsen ja Nepomnjaštši omavahel suhtlesid ning lauale jäänud mänguseisu arutasid. Kaks meest on kokku puutunud juba lapsepõlves, nad on sisuliselt eakaaslased. 2011. aastal klassikalises males Eesti meistriks tulnud Pavel Vorobjov näeb nimekal norralasel matši kokkuvõttes paremaid võimalusi.

"Minu arust on Carlsenil ikkagi kõrgemad sansid, tal on suuremad kogemused, tal on kõrgem reiting. Nepomnjaštšit eristab väga kiire mäng, klassikalistes mängudes on ta väga kiire, aga eriti edukas on ta kiirkontrollides. Tundub, et Carlsenil peaks olema loogilisem proovida matš võita täisajal, sest kiirkontrollis ei pruugi ta favoriit olla," arvas Vorobjov.

Venemaa maletajad pole maailmameistritiitlit enda käes hoidnud 14 aastat. Siiski ütlevad Eesti maletajad ning alaliidu juht, et praegusest vastasseisust ei ole mõtet otsida paralleele külma sõja aegse olukorraga.

Male MM-tiitlimatš ei ole praegu poliitiliselt tähenduselt võrreldav sündmus. Samas tuleb Külaotsa sõnul tunnistada, et venelased ei ole Nepomnjaštši ettevalmistamisel vahenditega koonerdanud. Näiteks on Nepomnjaštši käsutusse antud superarvutid, mis võiksid eduvõimalusi paari protsendi võrra suurendada. Venelast abistav meeskond on väga nimekas.

Aastate eest olid MM-tiitlimatšiga otseselt seotud ka Eesti maletajad. 1972. aastal aitas Iivo Nei Boriss Spasskit, kes mängis tiitlile ameeriklase Robert Fischeriga. Spasskit edu ei saatnud ja see heitis toonases kontekstis ideoloogilises plaanis varju ka Neile. Carlseni-Nepomnjaštši matšiga eestlastel personaalsemat kokkupuudet pole.

Male MM-tiitlimatši auhinnafond on kaks miljonit eurot. Võitja saab sellest 60 ning kaotaja 40 protsenti. "MM-tiitlimatš on sündmus omaette ja siis on kõik muu. Auhinnafond on malestandardeid arvestades väga kõrge. MM-matš ise on males bränd, sellel on jätkuvalt kaalu ja sellele pööratakse tähelepanu," kinnitas Külaots.

"Carlsenil on vaatamata võrdlemisi noorele eale palju matšikogemust, nüüd on tal juba viies tiitlimatš. Tema on seda palju läbi teinud. Nepomnjaštši oli pressikonverentsil omas elemendis, eks see psühholoogiline ja maleline ettevalmistus on teda teinud selliseks nagu ta peabki olema, kui ta istub Carlseni vastas," lisas suurmeister.

Male MM-tiitlimatš liidab malekogukonda ilmselt igas riigis. Eestiski pakub nähtav tipptase ainest nii lastele läbiviidavate trennide sisustamiseks. Samuti arutavad matši käiku meie tipud: malehuvilised sellest puutumata ei jää.

"Julgen oma kogemuse põhjal küll öelda, et maletajad jälgivad seda väga aktiivselt," tõdes Eesti Maleliidu juhatuse esimees Margus Sööt. "Kui veel paarkümmend aastat tagasi pidi ootama seda hetke, kui näteks "Spordileht" tõi malepartii käigud välja ja pärast sai malendid selle järgi tõsta, siis nüüd on internetis jälgimine ülimugav ja -lihtne. Usun, et nii täiskasvanud kui noored maletajad nii Eestis kui mujal maailmas. jälgivad ja naudivad seda protsessi."