"Pealtnägija" suhtles osapooltega, tutvus materjalidega ja järeldas, et see pole niisama tabloidlik lugu vaimsest väärkohtlemisest, vaid tõstatab küsimusi treenerite sobilikkuse ja tasustamise kohta.

26-aastase, hiljuti emaks saanud Lehise tõus olümpiavõitjate sekka on muinasjutuline, kuid medalil on teine pool, mida avalikkus siiani ei tea või vaevu aimab.

"Katrina Lehis pöördus politsei poole kaebusega, et on toime pandud ahistav jälitamine tema endise treeneri Helen Nelis-Naukase poolt," ütles prokurör Indrek Kalda.

"Palun kohaldada Helenile lähenemiskeeld – minule, minu elukaaslasele xxx  xxxx ja minu 25.04.2017 sündinud pojale xxx xxx vähemalt viieks aastaks," seisab politseiprotokollis Lehise palve.

"Pealtnägija" suhtles pikalt ja mitme kuu vältel nii sportlase praeguse mänedžeri Indrek Madari, treeneri Nikolai Novosjolovi kui ka Katrina Lehise endaga. Nad kinnitasid kõike juhtunut, jagasid materjale, aga ei tahtnud ebameeldival teemal kaamera ees esineda, mistõttu kõlasid nende seisukohad loos läbi politseile antud ütluste.

"Heleni selline käitumine häirib silmnähtavalt Katrina elu, nii otseselt kui ka kaudselt," rääkis Novosjolov politseile.

"Ta on tekitanud minus tunde, et ma olen kõik valesti teinud ja tema kõik õigesti, ta manipuleerib minu tunnetel ja tekitab süütunnet, kuigi ma ei ole süüdi," ütles Lehis politseile.

Nelis-Naukas möönis põhimõtteliselt üle piiri minekut, aga leidis sellest hoolimata, et vääriks rahalist tunnustust või osa olümpiavõitja preemiast. "Mina ei ole ahistanud kedagi," teatas Nelis-Naukas. "See ei ole tema raha ju, tema saab oma preemia. See on riigi raha ju!"

Haapsalus kasvanud Katrina Lehise kutsus 18 aastat tagasi trenni Helen Nelis-Naukas, kes kannab mitteametlikus vehklemispealinnas oma legendaarse isa Endel Nelise teatepulka.

"Tegelikult väga ruttu vaatasin ära, et ta on selline perspektiivikas, temast annab voolida tippvehkleja. Ta oli väga potentsiaalikas, hakkas järjest kõiki võistlusi võitma ikka väga kergelt tänu oma pikkusele," meenutas Nelis-Naukas. "Eks tehnika ja kiirus ja jõud tuli juurde laduda, see võttis aega, sest ta oli pikk ja suhteliselt aeglane alguses, aga sellega tegime tööd."

Väikelinna treener ja õpilane olid lahutamatud ning saavutasid järjest paremaid tulemusi. Seda üllatavam oli, kui 2016. aastal otsustas Eesti vehklemisnaiskonna peatreener Kaido Kaaberma Lehist Rio de Janeiro olümpiamängudele mitte kaasa võtta.

"Kõik suurte riikide peatreenerid tulid küsisid mu käest, kes teil on võistkonnas ja mis mõttes Katrinat ei olegi võistkonnas. Ma ütlesin, et jah, ei võetud. "Oh, väga hea. Siis on Eesti nõrgem." Täpselt nii mulle öeldigi," avaldas Nelis-Naukas. "Ta võttis puhkuse ja edasi me teame, mis juhtus – mingi aja pärast siis sain teada, et ta on lapseootel."

"Nutsin oma silmad peast välja, muidugi mitte lapse pärast, vaid mõtlesin, et kõik algab otsast peale – kuidas ma teda tagasi toon, kust need rahad leian," jätkas Nelis-Naukas. "Ma ei saanud üldse magada, mul oli ikka tohutu pinge peal ja siis ma lihtsalt mõtlesin sinna universumisse ja et ma ei jaksa enam raha otsida."

Ebakõlade põhjust võib otsida sellest, et Nelis-Naukasel on paljude meelest raske iseloom ja lühike süütenöör. Näiteks 2017. aastal karistas teda vehklemisliit, kui treener sõimas Eesti juunioride karikavõistlustel Tartus pärast oma õpilase kaotust läbi vastase, kes nutma puhkes. Aasta hiljem kaebas avalikult lapsevanem, kelle sõnul Nelis-Naukas ropendab ja mõnitab kasvandikke. See jäi siiski edu varju.

Nelis-Naukase sõnul oli Lehis tema ligemale 40-aastase treenerikarjääri kroonijuveel, kellesse ta suhtus kui oma tütresse ja kelle nimel oli valmis kõike tegema – näiteks leidis emapuhkuselt naasnud Lehisele sponsori, maksis kinni reisid, kuhu võeti kaasa laps ja teda hoidev elukaaslane või vanaema. See kõik tasus ära, kui 2018. aastal tuli Lehis Euroopa meistriks.

Seda ootamatum oli, kui aasta hiljem 3. septembril teatas sportlane, et loobub senise treeneri teenetest. "No minule oli see absoluutne šokk. Ma olin ikka täiesti rivist välja löödud. Ma ainult nutsin," tunnistas Nelis-Naukas. "Ta kirjutas mulle meili, et ta tahab muutust. Ma ei saanud mitte midagi aru. Mis muutust, kui sa oled saavutanud nii palju medaleid temaga koos. Mis muutust?! Ma ei saa sellest siiamaani aru!"

Kuigi avalikkuses rääkis Lehis, et soovib sportlasena uut arenguhüpet, siis hiljem politseile antud ütlustest selgub, kuidas läbisaamine treeneriga oli muutunud toksiliseks.

"See ei olnud minu hetkeemotsiooni otsus, see oli pigem pikem protsess. Suures osas oli minu valik seotud Heleni iseloomuga, tema suhtlemisoskuse puudumisega," rääkis Lehis politseis. "Treenerina ütles ta alati oma arvamuse välja ja seda mitte viisakal ja sõbralikul moel, vaid solvavalt, alandavalt. Ta ei arvesta kunagi sellega, et ta käitub inetult või tema sõnad võivad haiget teha."

"Väga kurb, kui ta nii mõtles. Mina ei teadnud, et ta nii mõtles. Kindlasti oleks pidanud seda mulle ütlema. Tegelikult ka," arvas Nelis-Naukas. "Ma kindlasti ei ole nõus sellega. Temaga ma kindlasti nii ei suhelnud. Mina ei ole nõus sellega. Võib-olla ma olen olnud kohati järsk, vali – see on tippsport. Ei ole võimalik nunnu-nunnu-nunnu kogu aeg olla, see ei ole võimalik. Sa pead olema kohati otsekohene, ütlema: nii ei saa. Kui sa tahad kuskile jõuda, siis tuleb teha nii, nii ja nii ja nii edasi. Kui inimene loeb sellest välja, et ma alandan teda… see on meelevaldne tõlgendus sellest, ütlen mina."

Väljapoole hoiti ilusat fassaadi. Nelis-Naukas küll protestis mõnes artiklis koostöö lõppemise üle, aga Lehis kolis perega Haapsalust Tallinna, hakkas treenima Nikolai Novosjoloviga ja võttis appi mänedžer Indrek Madari – eesmärk oli Tokyo olümpia ja ei vähem ega rohkem kui medal. Plaan läks täkke ja saagiks kaks medalit, neist üks kõige kirkam.

Võit pälvis teenitult tunnustust ja tähelepanu, avalikult kiitis isegi endine treener ja vaid paaris intervjuus käis läbi, kui järsk oli hiljaaegu suhtluse katkestus eelmise juhendajaga.

Saates "Hommik Anuga" uuris Anu Välba Lehiselt, kas eelmine treener on talle medalite puhul õnne soovinud. "Ei ole," vastas Lehis. Küsimusele, kas tema endisele juhendajale 60. sünnipäeva puhul õnne soovis, vastas Lehis: "Pean tõdema, et ei soovinud."

Pärast seda intervjuud "Hommik Anuga" saates tegi emotsionaalne Nelis-Naukas purske sotsiaalmeedias, kuhu lisas Lehisele saadetud õnnitlussõnumi ja selle, mis tal pikalt hingel olnud – uus treener kasseeris kogu teenitud palga ja preemia. Kui postituses rehkendas ta, et jäi ilma 65 000 eurost, siis nüüdseks on juba uued arvutused.

"Ma arvutasin kokku tegelikult sellest ajast juba, kui teine treener hakkas saama Euroopa meistrivõistluste eest teise aasta raha. Sellepärast, et tegelikult Euroopa meistriks tuli ta ikkagi minuga," selgitas Nelis-Naukas, ja lisas, mis summani ta enda arvutustega jõudis: "Sellest hetkest alates üle saja tuhande."

Lehis sai kokku preemiaks ligi 100 000 eurot ja püsiva kuupalga, lisaks sai 43 000 eurot riiklikku preemiat ja hakkab igakuist toetus saama tema praegune treener Novosjolov. Helen Nelis-Naukast pidas samal ajal meeles vaid Haapsalu linn 7500 euroga.

Nelis-Naukas pole oma kriitikaga üksi. Kergejõustikutreener Jaanus Kriisk on edukat sportlast karjääri jooksul aidanud inimeste premeerimise teemal kirjutanud hulga arvamuslugusid ja isegi raamatu, sest tema meelest on süsteem ülekohtune. "Võtame siis majaehituse mudelnäiteks – kogu raha sai see, kes värvis katuse kuldseks. Ülejäänud ehitajad jäid ilma rahata," mõtiskles Kriisk. "Kui Eestis on kuskil üles 7000 treeneri ja 6500 ongi esimesed treenerid, siis sõnum, mis anti, et teie töö ei ole selles premeerimises kaasatud, on väga võimas sõnum allapoole."

"Mina arvan, et see, kes on olümpiavõitja esimene treener olnud, peaks saama samamoodi kindlustatud, tal peaks palk tõusma," lausus Nelis-Naukas. "Ideaalne oleks, kui ta saaks muidugi ka sellise pensioni nagu sportlane saab."

"Lihtsalt öeldes on reegel see, et kui sportlane saab kümme ühikut auhinnarahaks, siis tema treener või treenerid saavad sellest poole ehk siis viis ühikut. Ja juba aastaid on käinud niimoodi, et sportlane teavitab alaliidule treeneri või treenerite nimed, keda ta soovib saada premeeritud ja alaliit saadab siis EOK-le ametliku kirja, kus on ära näidatud, mis treenerile, kui palju see sportlane on otsustanud preemiat jagada," selgitas Eesti Olümpiakomitee peasekretär Siim Sukles.

Küsimusele, kas sisuliselt tuleb see otsus siis sportlase suva järgi, vastas Sukles: "Ma ei ütleks seda, et suva järgi, pigem ikkagi, et sportlane on täiskasvanud inimene, kes oskab analüüsida, milline isik – on ta siis treener, füsioterapeut või kes iganes – on aidanud teda sellele medalile."

Jaanus Kriisk, kes kuulub ühtlasi EOK tippspordi nõukogusse, on välja pakkunud ka konkreetse valemi, kus preemia suurus sõltub tegelikult treeneriks oldud aastate arvust. Püsipalk peaks tema meelest jääma praegusele juhendajale. "See on nii harva, kui me neid premeerime. Võiks rahulikult sportlase kaart olla, jagada – see on ainult kahe muutujaga valem," arutles Kriisk. "On mitu treenerit ja mitu aastat keegi on olnud – seal oleks õiglane vahekord, et kolmandik on Nikolai Novosjolov, kaks kolmandikku Haapsalusse perekond Nelisele, õele-vennale. See oleks ka õiglane olnud ja õige sõnum olnud."

"Mina kasvatan puu ja viljad sööb keegi teine. Kas see on õiglane? Mina arvan, et ei ole õiglane," arvas Nelis-Naukas. "Võtan seemne, panen potti, kastan, väetan, paitan, kussutan-nunnutan, imetlen. Kasvab, kasvab ja lõpuks hakkab vilju kandma ja siis tulen aeda vaatama, puu on rebitud koos  juurtega välja – ei ole puud, ei ole vilju."

"Ei ole sellist asja, et viljad on noppinud keegi teine," vaidles Sukles sellele väitele vastu. "Esiteks, kui inimesed lähevad omavahel tülli, on seal mingi põhjus, miks minnakse tülli. Ja ma arvan, et meil kõrvaltvaatajatena ei ole päris õige seda öelda, kes on nüüd õigem või kes on teinud valesti midagi. Ja veel kord, kui me mõtleme väga paljude sportlaste karjäärile, siis võib-olla tõesti see viimane treener ongi andnud selle viis või kümme protsenti, mis viib sellele medalile või sellele tiitlile."

"Aga veel kord, usaldagem sportlasi, ärme ole sellel seisukohal, et sportlane on loll, ei tea, kellele anda ja kõik teised on paganama targad, kes oskavad öelda, kes preemia peab saama. Ei, sportlane oskab seda öelda, sest tema saavutas selle medali," lisas Sukles.

Peasekretäri Siim Suklese sõnul teadis EOK Lehise erimeelsustest ekstreener Nelis-Naukasega, aga ei olnud seni kursis, et 2019. aastal esitas endine õpilane treeneri vastu kuriteoteate politseisse.

"Mina olen aus ja otsekohene. Ja selleks, et kõik luukered kapist väljas oleks, ma parem räägin, mis siis oli. Ma kasvatasin teda kogu aeg mõttega teha temast olümpiavõitja. Ja tegin selleks kõik, mis oskasin ja suutsin. Ma ei mõelnud kordagi, et teda alandada. Väga meelevaldne," teatas Nelis-Naukas. "Ja kuna mina tundsin, et mina olen kõik endast andnud, ka oma pere arvelt, siis ma lihtsalt hakkasin talle saatma mobiiliga sõnumeid."

Küsimusele, millise sisuga sõnumeid ta saatis, vastas Nelis-Naukas: "Miks sa tegid nii? Ja ma iga hommik ärkasin nutuga ja kirjutasin sõnumi: miks sa nii tegid, ma tegin sinu jaoks seda, seda ja seda."

"Pealtnägija" tutvus politsei arhiivis kriminaalasja materjalidega ja Lehise mänedžer Indrek Madar näitas neile kuriteokaebust lisadega, kus üle saja sõnumi, mille Nelis-Naukas saatis Lehisele 2019. aasta sügisel erinevates kanalites. Nelis-Naukas teatas muu hulgas, et õpilane lõi talle noa selga, käitus argpükslikult; nimetas teda [Lehist] pätiks, kes tõmbas naha üle kõrvade; tõi välja, justkui oleks Venemaa treenerid nimetanud teda [Lehist] prostituudiks. Nelis-Naukas lisas, kuidas soovib, et Lehis tunneks, et teda reedetakse nii, et ta ei tõusegi enam püsti, sest tema ise on surnud Lehise pärast. Kuni selleni, et kahetses, et aitas sportlase Euroopa meistriks.

"Ta tekitab oma käitumisega, kirjadega Katrinas süütunnet. Ta kirjutab, kuidas tal on Katrina käitumise pärast eluisu kadunud, kuidas ta võtab endalt elu ja järgmisena kirjutab, et nii lihtsalt te minust lahti ei saa," rääkis Novosjolov politseile. "Ja kui ei tunne seda inimest – Helenit –, siis jääbki mulje, et talle ongi liiga tehtud, et Katrina ongi valesti teinud, et kõik on tema süü. Tegelikult on see manipuleerimine ja Katrina mõjutamine."

"Ei ole just meeldiv lugeda, et ma olen kellegi reetnud, sittunud, sülitanud kuhugi kaevu või löönud talle noa selga. Spordimaailmas on see tavaline, et treenereid vahetatakse," ütles Lehis politseile.

Kui Lehis algul etteheidetele ei vastanud, hakkas Nelis-Naukas sõnumeid saatma tema treenerile, mänedžerile ja isegi elukaaslasele. Kahe kuu jooksul saadetud kirjutiste tulv oli tihe ja lakkamatu – kõige ebameeldivamate sõnumite ja saadetud fotode sisusse minemata võib vaid öelda, et need tungisid juba sportlase intiimellu. Ja lõpuks ei piirdunud ta vaid tekstidega.

"Peale seda, kui ma treenerit vahetasin, siis on Helen käinud ka minu treeningut segamas. 22. septembril 2019 Stockholmis MK satelliitturniiri ajal saalis ta filmis ettesirutatud telefoniga mind ja saatis sõnumi sisuga umbes nii, et naerad seal ja tunned end hästi," rääkis Lehis ülekuulamisel. "Kui olime Novosjoloviga 28. septembril Soomes Turu turniiril ning me ei olnud isegi saalis, vaid tribüünide taga koridoris ja tegime trenni, tuli Helen meie juurde, jäi meile lähedale seisma, mitte ei möödunud lihtsalt, asetas käed provokatiivselt rinnale ja jälgis meid. Loomulikult häiris see mind, ma ei saanud keskenduda."

"Sel korral oli Katrina sedavõrd häiritud ja ei suutnud võistlemisele keskenduda, et ta kaotas ja me olime sunnitud varem koju sõitma kui lootsime," ütles Novosjolov politseis.

Lehise leer palus korduvalt Nelis-Naukasel häirimine lõpetada, aga see küttis teda veel rohkem üles. Novembris 2019 tegi Lehis politseisse kuriteoteate ja ühtlasi soovis saada lähenemiskeeldu.

"Katrina Lehis kuulati ka kannatanuna üle ja need tõendid andsid aluse selleks, et kuulata üle kahtlustatavana Helen Nelis-Naukas," selgitas prokurör Indrek Kalda. "Ja kahtlustuse sisu on ahistav jälitamine ehk siis teise isikuga korduv ja järjepidev kontakti otsimine, tema eraellu sekkumine, mille tagajärjeks oli ka teise isiku oluline häirimine."

Küsimusele, kui räiged need [sõnumid] tema hinnangul olid, vastas Kalda: "No kindlasti need oleksid tekitanud igale keskmisele inimesele oluliselt ebameeldivust ja oluliselt oleksid häirinud, kui päevas mitmel korral saadetakse sõnumeid, kus sinu tegevust halvustatakse, öeldakse olevat pidevalt halvasti käitunud. Ja loomulikult see segas tema igapäevast elu ja kindlasti kahjustas ka tema ettevalmistusi võistlusteks."

Kuigi ahistava jälitamise eest võib karistada rahatrahvi või kuni üheaastase vangistusega, lõpetati asi pärast uurimist oportuniteediga.

Kui selgus, et "Pealtnägija" on suhelnud prokuratuuriga ja on tuttav konkreetsete episoodidega, läks jutuajamine vehklemistreeneriga keeruliseks:

Taavi Eilat: "Teie tsitaat "oma arust olid kaval, aga tegelikult tavaline pätt." või siis, et "igal teol on tagajärjed ja oma otsuste eest tuleb maksta ja varas jääb vargaks", tsitaadi lõpp?"

Nelis-Naukas: "Rohkem ma ei kommenteeri. Ma ei hakka seda lahkama siin enam. See, mis ma kirjutasin, see jääb minu teada ja ma ei soovi, et see on avalik. Ma ei ole nõus, et te hakkate avalikkusele rääkima kõike, mis mina..."

Eilat: "Aga see on ju juhtunud?"

Nelis-Naukas: "See on isiklik kirjavahetus, see on isiklik kirjavahetus!"

Eilat: "Aga kui ma vaatan neid ülekuulamiste protokolle, kus siis seesama tsitaat, mida ma enne…"

Nelis-Naukas: "Kuulge, ma ütlesin teile, et see on isiklik kirjavahetus, ma ei soovi seda hakata siin lahkama!"

Eilat: "Ja ülekuulamiste protokollidest, ma ei räägi kirjavahetusest."

Nelis-Naukas: "Isiklik kirjavahetus! Ma ei taha."

Eilat: "Kui me räägime sellest… seesama tsitaat, mis ma tõin ennist Katrina suu läbi, siis see on sellest samast ülekuulamiste protokollist."

Nelis-Naukas: "Ma ei mäleta enam ja ma ei taha sellest rohkem midagi teada."

Eilat: "See asi lõpetati ära oportuniteediga?"

Nelis-Naukas: "Mina ei mäleta, kuidas see lõpetati, ma ei olnud võimeline üldse sellega tegelema, ma ütlesin advokaadile, et tehke, mis te tahate, pange see kinni ja saaks sellele asjale lõpu ja kõik."

Eilat: "No see on oportuniteet – kokkulepe. Sisuliselt võtsite süü omaks?"

Nelis-Naukas: "Ma ütlesin, ma ei jaksanud sellega kohtusse minna ja nii edasi. Las ta olla."

"Pealtnägija" küsis ka prokurörilt, mis see kokkuvõttes tähendab – kas Nelis-Naukas on siis süüdi või ei ole? "Selline menetluse lõpetamine eeldab isiku süüd, aga kui isiku süü ei ole suur, siis on võimalik menetlus lõpetada," selgitas Kalda. "Ei ole alati vajalik isikut karistada, saata ta kohtu alla, vaid on võimalik talle määrata ka teatud kohustused, mida ta peab siis kuue kuu jooksul täitma."

Küsimusele, kui üllatav oli see, et tema vastu taheti lähenemiskeeldu, vastas Nelis-Naukas: "Ongi naljakas, sellepärast et praegu on, teate, mis? Ükskõik, kus nad on, kogu aeg on turvamehed ümber. Umbes nii, et kui Helen tuleb, äkki hammustab. Ei taheta mind kokku lasta temaga. Miks, huvitav? Miks ei taheta lasta mul temaga rääkida? Kordagi! Igal pool on kogu aeg keegi, ükstapuha kes tema kõrval, üksi teda ei jäeta."

"Mis inimene teeb… kas see on hea inimene, kes annab oma treeneri politseisse? Kas ma olen tõesti nii halb inimene, et ma väärin seda? Ma ei usu," lisas Nelis-Naukas. "Lihtsalt, ma arvan, et mind oli vaja…mul oli suu kinni panna. Oli vaja, et ma panen oma suu kinni ja ei räägiks..."

Eilat: "Sest see sõnumite pilv oli nii tihe, et ei suutnud enam välja kannatada, treeningutel olite kohal ja nii edasi?"

Nelis-Naukas: "Ei-ei, suu kinni selles mõttes, et ma räägiks neid asju, et tegelikult nähti neid koos seal ja seal, et ma ei räägiks neid asju."

Eilat: "Et saata elukaaslasele sõnumeid, kuidas treener…"

Nelis-Naukas: "Sinna läks vaid üks sõnum...Vahet ei ole. Ma nii ei öelnud."

(Eilat otsis paberitest õiget tsitaati.)

Nelis-Naukas: "Oota, me ei hakka! Stopp! Me ei hakka seda lahkama. Me ei hakka! Ei! Mina lähen ära, mina keeldun!"

Seejärel tõusis Nelis-Naukas püsti ja läks ära. "Ei, te panete mu tanki ja tahate minust jälle košmaari teha. Ma ei räägi rohkem."

Intervjuu jäigi katki, Nelis-Naukas pani tuled kustu ja lahkus spordisaalist.

Ühelt poolt jäi Jaanus Kriisk selle juurde, et endisele treenerile tuleb sportlase üleskasvatamise eest tasuda, teisalt möönis, et sobivus noortetreeneri ametisse on iselugu.

"Kuna ta omab treenerikutset, ta võib treenida, tööd teha, siis me ei saa öelda, et vaata, siin ta meile sobib, aga seal ta meile ei sobi. Nüüd peame tegema väga selged otsused üldsegi treenerimaastikul, siin on neid juhtumeid veel – on väärkohtlemised, asjad. Nad ei tohiks isegi lastel läheduses olla!" mõtiskles Kriisk. "Ta ei tohiks isegi muruhooldaja jalgpallistaadionil olla, selline inimene. Ma ei saa absoluutselt aru, miks nad on seal."

Küsimusele, kas sama kehtib Nelis-Naukase puhul, vastas Kriisk: "Absoluutselt. Mina oleks ammu võtnud treenerikutse ära."

"Räägime nüüd nagu külamees külamehega – see on ju jabur, iseenesest. Selliseid asju, et keegi kedagi jälitab ja lõpuks sa pead selle asja maha saama kohtus, see ei ole isegi normaalne. Aga ma arvan, et see ei ole mitte ainult spordis, vaid see on ka igal pool," arutles EOK peasekretär Siim Sukles. "Meie mõistes, kui selline asi on juhtunud, siis peaks ikkagi pigem antud treeneri tööandja – on selleks siis Haapsalu spordikool, klubi või mingil hetkel võib-olla ka vehklemisliit – selgelt seisukoha võtma. Sest see on tööandja enda otsus. Ja teisipidi – mis seal salata, ka alaealiste laste vanemad peaksid tajuma, kellega nende lapsed treenivad. Aga veel kord, teadmata detaile, ei anna ma siin rohkem hinnanguid."

Katrina Lehis saatis veel enne saadet kirjaliku avalduse, milles kordas, et on tänulik varasemale treenerile, et ta pühendus tema treenimisele, kuid teisalt rõhutas, et õiguskaitseorganite poole pöördumine oli õigustatud, sest see lõpetas vaimse terrori ja andis võimaluse keskenduda Tokyo olümpiale.