Levandi: eesmärk on jõuda maailma tippu, miks mitte unistada võitudest
Stockholmis lõppesid galaetendusega iluuisutamise maailmameistrivõistlused, kus kõige rohkem olümpiapääsmeid teenisid Venemaa, USA, Kanada ning Jaapan. Eestile naiste ja meeste üksiksõidus olümpiakoha kindlustanud uisutajad näitasid, et kodus tehakse head tööd.
Stockholmi mullis peetud maailmameistrivõistlustel olid edukaimad Venemaa iluuisutajad kuue medaliga, teenides nelja distsipliini peale ka 11 olümpiakohta. Oma uisutaja Pekingi talimängudele saatmisega saavad enne viimaste õlekõrte jagamist arvestada ühtekokku 30 riiki.
Eestile tõid üksiksõitudes olümpiakoha Anna Levandi lihvitav teemant Eva-Lotta Kiibus ja Irina Kononova käe all küpsev Aleksandr Selevko. Mõlemad sportlased uuendavad aina Eesti iluuisutamise rekordeid. Arengu üks põhjus on see, et uisutajatel on rohkem jääaega kvaliteetseks tööks.
"Kas treener töötab hästi või pahasti? Sellele on üks ainuke õige vastus - tema sportlaste tulemused. Arvan, et nii Eva-Lotta kui Aleksandr näitasid, et nende treenerid ilmselt töötavad hästi, et oleme õigel teel," rääkis Levandi intervjuus ERR-ile. "Tahaks väga tänada Tallinna Spordikooli, kes võimaldab meile juba kuus hooaega häid tingimusi ja finantseerib meid nii, et oleks võimalik tegeleda spordiga õiges mahus."
Galaga kulmineerunud MM-il teenisid esikuuiku sportlased ka arvestatava auhinnaraha. Üksiksõidu maailmameistrid 64 000 dollarit ning paarissõidu ja jäätantsu uued maailmameistrid 90 000 dollarit.
Uue tiitlivõistluse rekordiga 14. koha saanud Kiibuse tahaks Levandi pikas jooksus võimalikult kõrgele viia. "Eesmärk oleks ikkagi jõuda maailma tippu ehk kuue parima sekka maailmas," tunnistas Levandi. "Miks mitte unistada võitudest, sest alati peavad eesmärgid olema kuidagi kasvõi natuke kõrgemal kui reaalsus. Mina püstitaks maksimaalsed eesmärgid, sest seda lihtsam on nende poole minna."
Maailma tippu kuuluvaid Euroopa iluuisutajaid näeb juba järgmise aasta jaanuaris Tallinnas, kui Tondiraba jäähall võõrustab vahetult enne olümpiat Euroopa meistrivõistlusi.
"Mäletan väga hästi 2010. aasta EM-i (Tallinnas), kus võistles Elena Glebova (10. koht kodusel EM-il), kui suure koormuse ta sai tänu sellele tähelepanule ehk arvestame sellega ja valmistume ette niimoodi, et see ei mõjuks halvasti sportlasele, et ta oleks tugevam ja karastunum ja saaks näidata kõiki oskuseid oma kodupubliku ees," lisas Levandi.
Uusi maailmameistrivõistluste medaleid jagatakse aga pärast olümpiat 2022. aasta märtsis Prantsusmaal Montpellier's.
Toimetaja: Liisi Alamaa