Uiboleht MM-valikkohtumise üleviimisest: mängijatele kindlasti lisastress
Eesti meeste koondise 24. märtsil Tallinnas A. Le Coq Arenal toimuma pidanud maailmameistrivõistluste valiksarja mäng Tšehhi vastu viidi Poola Lublinisse. Eesti Jalgpalli Liidu infojuhi Mihkel Uibolehe sõnul on reisimine koondisele kindlasti lisastressiks ning ilma jäädakse ka koduseinte eelisest.
"Eestis kehtib praegu selline nõue, et kui on spordivõistlus, siis võib staadionil viibida maksimaalselt sada inimest. Kui tahta korraldada rahvusvahelistel nõuetel MM-valikmängu, siis minimaalne inimeste arv, mis peaks staadionil olema, on 150," rääkis Eesti Jalgpalli Liidu infojuht Mihkel Uiboleht intervjuus ERR-ile. "Tõsi, see peaks olema eri tsoonides, kus igas ühes on ligi 50 inimest ehk ta on kolmes eraldatud tsoonis, kus viibivad testitud inimesed ja kus on distantsi hoidmise ja maskikandmise kohustus. Ta on kolmes erinevas tsoonis, aga kolme tsooni peale kokku on üle saja ehk 150 inimest. Seal hulgas on kõik sportlased, kohtunikud, ametnikud, teletöötajad, ajakirjanikud. See number tuleb selle peale kokku."
"Paraku ei ole lihtsalt võimalik väiksema numbriga MM-valikmängu läbi viia. Seepärast tegimegi läbi kultuuriministeeriumi terviseametile ja vabariigi valitsusele taotluse, et nad teeksid meile erisus selleks mänguks. Et A. Le Coq Arenal, mis mahutab üle 14 000 inimese, oleks võimalik 150 inimest ära mahutada. Täna andis valitsus vastuseks teada, et terviseamet ei toetanud meie taotlust ja vabariigi valitsus sellest lähtuvalt ka mitte," jätkas Uiboleht.
"Tallinnas A. Le Coq Arenal on telgi all kasvanud muru juba mitu nädalat. Selle muru ettevalmistamiseks on läinud tänaseks üle 60 000 euro. Kõik muud kulud ka, mis meil nüüd tulevad seoses reisiga Poola ja seoses oma inimeste lähetamisega sinna koos täiendavate majutuskulude ja staadionirendiga, on kuskil 300 000 euro juurde lisakulusid," ütles Uiboleht.
Koondist mõjutab kodumängu viimine Poola eelkõige emotsionaalselt. "Kui sul on kodumäng, olgugi ilma publikuta, siis see, et sa saad mängida kodusel staadionil, saad kasutada oma kodust keskkonda , see annab võistlejatele alati palju juurde. Sellist koduseinte tuge Poolas ei ole, aga lõpuks on kõik professionaalid ja häälestavad end võistluslainele, et alustada seda MM-valiksarja edukalt," rääkis Uiboleht, kelle sõnul oleks koondis saanud esmaspäevast kolmapäevani rahulikult kohtumiseks valmistuda, kuid nüüd tuleb meeskonnal teisipäeval reisida Poola.
"Ühelt poolt on see täiendav rahaline kulu, aga teiselt poolt mängijate jaoks täiendav stress. Nad on kohanenud selliste reisimistega, sest ka järgmised mängud on Valgevenes ja Rootsis, aga lihtsalt esimene mäng pidi plaani järgi kodus olema, mis pidi selle reisimise natuke lihtsamaks tegema," kirjeldas Uiboleht.
Aga miks just Poola? "Poola on riik, mis on leppinud kokku UEFA-ga kokku, et kui teistes riikides ei ole võimalik mänge pidada, siis nemad saavad mängida neutraalse võõrustaja rolli ehk neil on olemas staadion, kuhu on võimalik tulla ja mängida," ütles Uiboleht. "Nende riigi reeglid soosivad seda. Majandusliku poole pealt on see kasulik, kuna riikide koondised lendavad sinna kokku, kasutavad sealseid majutusteenuseid ja ka staadioni renditeenuseid. Teiselt poolt ei ole ka viiruslikult ohtu, sest kõik toimub mullis ja kontrollitud keskkonnas. Neid riike on Euroopas neli, kes on UEFA-le andnud võimaluse, et neid on võimalik kasutada neutraalsete riikidega, kui valitsuse piirangute tõttu ei ole võimalik riikides mänge pidada."
"Olukord on selline olnud, et Eestis on väga keeruline viiruslik seisund, aga teiselt poolt on siiani profispordi tegevust toetatud läbi selle, et neile on antud võimalus oma tööd teha. Seda taotlust esitades oligi meie argument see, et need inimesed, kes mängijatega kokku puutuvad, on testitud. Nende osas on negatiivne koroonaviiruse test aluseks, et nad pääseksid staadionile. Teiseks, kui on kolm tsooni, mis on omavahel eraldatud ehk igas tsoonis on maksimaalselt 50 inimest ja omavahel kokkupuudet ei ole, siis me nägime seda loogikat, et hoolimata keerulisest viiruslikust olukorrast teha see taotlus, kuna meile tundus, et usaldusmeetmed on piisavad ja täiendavat ohtu viiruse levikuks ei peaks tulema. Aga terviseameti otsus oli selline. See on loomulikult nende õigus niimoodi otsustada," lisas Uiboleht.
Toimetaja: Liisi Alamaa