Eelmisel hooajal tegi Oja koos Rene Zahknaga Eesti laskesuusatamise ajalugu, kui Pokljuka MK-etapil pälvisid nad paarissegateates teise koha. Individuaalselt tegi 24-aastane Oja samuti enda karjääri parima tulemuse, kui sai Nove Mesto MK-etapil sprindis 20. koha.

Regina, eelmine hooaeg oli hästi paljude esimeste kordade hooaeg. Elu esimene pjedestaal, elu esimene väga suur kordaminek laskesuusatamises. Kui head meelt sa tundsid, kui see hooaeg ära lõpetati, sa said lihtsalt rahulikult olla ja mõelda, mis sai tehtud.

Nojah, selles suhtes hooaja lõpp võib-olla tuli natukene liiga varakult (ka laskesuusatajate hooaeg lõpetati koroonaviiruse tõttu plaanitust varem – toim), samas ma ka tunnen, et see oli väga pikk. Ja ega ma väga suurt kurba meelt selles suhtes ei tundnud. Eks see väsimus hakkas juba kogunema ja ma arvan, et see kõik oli nii, nagu oli. Aga loomulikult vaatan ikkagi positiivse pilguga tagasi ja kindlasti tekitas häid emotsioone.

Kui kaua see teine koht sinus ja sind ümbritsevates inimestes kestis? Või on see siiamaani niimoodi, et see teine koht resoneerib ikkagi siiamaani igatpidi?

No eks ikka oleneb, kellega kokku puutuda ja kui kedagi üle pika aja näed, kindlasti ta mainib seda. Ja mingil määral ma arvan, see läheb veel kaua edasi ja see on ise iseenesest ju tore, aga ma ise isiklikult enam nii palju kindlasti selle peale ei mõtle, kui võib-olla seal jaanuaris ja veebruaris selle peale.

See oli, olgem ausad, harukordne sündmus. Kui palju sa ikkagi tundsid, et see teine koht sind kuidagi aitas? Esiteks sind iseennast, aga ka väliselt inimesed näiteks märkasid ja andsid sulle sellist laadi tähelepanu ja võib-olla ka mingeid hüvesid. Kas ja kui palju see oli?

Ma arvan, et see tulemus kui selline oli meil pikalt tahetud ja oodatud ja ma arvan, et me tundsime, et oleme selleks võimelised. Aga hoopis teine asi on seda mõelda, kui see, et see reaalselt ka juhtub ja ma arvan, et see juhtus võib-olla natukene varem kui me ise oleks seda arvanud. Kindlasti see andis väga palju nüüd just tulevikuks, see ei ole enam lihtsalt pelgalt mõte, et äkki meil võib see õnnestuda, vaid me teame reaalselt, et oleme selleks suutelised. Selles mõttes kindlasti see annab enesekindlust ja ma arvan ka, et kõik järgnevad võistlused, mis peale jaanuarit tulid, tundsin ennast tugevamana ja paremana ja mingis mõttes sain ka rohkem tähelepanu. See tulemus läks väga paljudele korda ja väga paljud märkasid seda.

Kuidas siis viimased pool aastat läinud on?

Hästi on läinud! Eks ta on ikka selles suhtes natukene uudne olukord nagu igal pool maailmas, aga ma arvan, et kõigest hoolimata olen saanud plaanipäraselt tegutseda. Treeningud olen ära saanud teha, mingeid suuri tagasilööke ei ole olnud ja ma hetkel arvan küll, et kõik on ilusti läinud.

Päris paljud maailma laskesuusatipud saavad lubada endale luksust, et põhimõtteliselt kodu kõrval on võimalik maailma tippkeskuses treenida. Teil Kaleviga oli see ka sel aastal põhimõtteliselt olemas (Oja treenis koos elukaaslase Kalev Ermitsaga laskesuusamekas Ruhpoldingis – toim). Kui oluline on läbida mitte laagrit, vaid igapäevast protsessi kusagil väga heades tingimustes nagu teil Ruhpoldingis oli?

Jah, eks me sellepärast selle otsuse ka tegime. Mina tundsin seda väga tugevasti, et see on midagi, mida ma tahan teha. Kaalusin pikalt, ega see ei olnud niisama ja lihtne otsus, et minna ja treenida üksinda, sest ega see ka kerge ei ole. Samas kaalusid tõesti need tingimused ja kõik see sealne olustik selle negatiivse üle. Suve alguses tõesti tundsin, et kui mul see võimalus on, siis ma kahetseksin, kui ma seda võimalust ära ei kasutataks.

Su karjääris ei ole väga palju tagasilööke õnneks siiamaani olnud. Kui vaatame su karjääri, siis kõik on lineaarselt, iga hooajaga samm-sammuga läinud ülespoole. Mis edasi? Kuidas sa töötasid sel aastal selleks, et nüüd veel edasi minna?

Ma arvan, et see on selles suhtes minu n-ö kogu bioloogiline areng. See on seda toetanud, et olengi tugevam kui olin eelmisel aastal, puhtalt juba selle pealt, et olengi rohkem treeninud. Need aastatepikkused treeningud ja ka kõik kogemused on mind toonud siiani ja läbi selle on kindlasti see areng toimunud. Nüüd tunnen tõepoolest, et see vanus ja see kulg, kuidas ma olen koos sellega kujunenud, on mind väga-väga palju toetanud ja ma arvan, see on ka väga suurt osa mänginud. Olen vanemaks saanud, olen koormusi rohkem talunud ja olen seda kõike teinud küllaltki rahulikus taktis.

Kui palju see sind aitab, et sul on lisaks sellele teisele kohale veel sõite, pärast mida sa lihtsalt saadki olla enesekindel? Ebaõnnestumisi ikka tuleb nagunii ettehooaja jooksul, aga neid on selgelt juba vähem kui õnnestunud võistlusi.

Individuaalses plaanis eelmise hooaja lõpupool võib-olla tõesti oli okei, aga suures plaanis selle individuaalse osaga ma siiski suuresti ei jää rahule. Tunnen, et olin rohkemaks suuteline kui ma lõpuks nendes tulemustes suutsin kajastada. Samas ma suuresti tean neid vigu ja neid asju, mis valesti läksid. Iseasi on lihtsalt see, kuidas ma nüüd suudan neid vältida. Aga ma tõesti usun ja loodan, et need negatiivsed kogemused õpetavad rohkem ja ma suudan neid nüüd sel hooajal rohkem ka vältida.

Mis sa arvad, kui palju see kogu COVID-iga seotu seda hooaega selles mõttes häirima hakkab, iseenda jaoks? Selge, et on testimine, seda on palju ja see maailm ei toimi päris selliselt nagu ta muidu toimiks kogu selle melu ja ümbritsevaga. Mis sa arvad, palju see ajudele hakkab käima?

Ma ei usu, et see on väga suur segav faktor, ma ise vähemalt loodan, sest see on midagi, mis nii või naa on, ma ei saa selle vastu võidelda, ma ei ole ainuke inimene, kes sellest mõjutust saab. Ja ma arvan, et rahvusvahelise alaliidu poolt on ikkagi see olukord piisavalt mugavaks meie jaoks tehtud. Inimene kohaneb ja harjub kõigega ja ma arvan, et ma kohanen ja harjun ka sellega.

Kui enesekindel sa praegu kaks ja pool nädalat enne hooaega oled? Hooaja algusest saadik on võimalik kohe midagi teha ja hoida seda platood, kus sa eelmisel hooajal olid.

Jah, selles suhtes kindlasti, mul on olnud see hooaja algus ja käimasaamine väga suureks probleemiks. See oli ka üks nendest asjadest, kui me maikuus seda plaani pidasime, et ma arvan, et võiksin hakata nüüd neid samme astuma, kus olen rohkem stabiilsem kogu hooaja vältel.

Kui kaks aastat tagasi me tõepoolest sättisimegi minu paremat vormi võib-olla veebruarikuusse ja lasimegi detsembril olla natukene nõrgem, siis nüüd ma tunnen, et ma tahaks, et minu keskmine tase oleks juba tugevam. Et kehvad võistlused ei oleks enam nii kehvad, mis on varasemalt olnud ja et kohe hooaja alguses saaks korralikult ikkagi võistlema hakata. Loomulikult ma eeldan, et läbi nende võistluste mu vorm paraneb, aga ka esimestel võistlustel tahan juba tunda, et ma olen mingi võistlusvormi juba saavutanud.

Sina oled ka üks nendest sportlastest, kes on Karmeniga (koondisega liitunud treener-analüütik Karmen Reinpõld – toim) koostööd teinud. Mida see oskusteave on sulle andnud ja milline see on? Palju sa selles näed professionaalsuse kasvu ja et see aitab sind?

See on tegelikult väga huvitav periood olnud ja just, mis mulle meeldinud, on see, et Karmen näeb numbreid ja mina näen ainult enda enesetunnet ja seda, kuidas ma ennast tunnen. Nähes, kuidas need kaks asja kokku lähevad, on hoopis teine maailm. Teinekord olen ma tundnud ennast kehvasti, samas Karmen ütleb, et sa kannatad, sa saad hakkama selle koormusega ja tõepoolest, tegelikult on treening välja tulnud. Ma ei saa ainult puhtalt oma emotsiooni pealt neid otsuseid enam vastu võtta.

Arvan, et see on ilusti selles suhtes toiminud ja kõik need teadmised on uut hingamist toonud. Selle kõige käigus mulle meeldib ka see, et ma ise arenen, ma ise õpin, ma saan endast rohkem aru, miks kuidagi miski toimub. See, kuidas need kaks asja on kooskõlas, on päris huvitav.

Vaata ka ETV spordisaate klippi: