Reinpõld on koondise peatreeneri Indrek Tobrelutsu kõrval treener-analüütiku rollis, kes teeb üldfüüsilise treeningplaanid mõne erandiga enamikule Eesti koondise sportlastest. Üldfüüsilise ettevalmistuse poolele on kaasatud ka jõusaalitreener ja füsioterapeut Hanno Tikkerbär.

"Karmen on andmeanalüütik ja osadel sportlastel ka personaalne treener, kes tegeleb nendega süvendatult laagrivahelistel perioodidel. Ei ole päris selline seis, et mingi grupp teeb täiesti midagi erinevalt. Kuigi jah, ettevalmistus on paljudel sportlastel siiski päris erinev välja kujunenud," rääkis Tobreluts.

Karmen, oli see sinu jaoks üllatav, et sportlaste maht, kes soovis sinuga sel aastal koostööd teha, on väga suur?

Jah! Väga lihtsalt öeldes. Arvasin, et see töö tuleb natuke üldisem, aga tegelikult me selle ettevalmistusperioodi jooksul läksime väga detailseks ja koostöö oli ikkagi väga pidev ja igapäevane.

Tulid maailma, kus mingis mõttes valitseb teadmiste patriarhaat, kes on igapäevaselt teinud suusasporti ja arvavad, et teavad asjast väga palju. Kuidas see maailm siiani tundunud on ja mille poolest sina eristud näiteks koondise peatreenerist Indrek Tobrelutsust?

Absoluutselt, treenerimaailm ongi väga patriarhaalne ja see ei ole minu jaoks midagi uut. Mida me Indrekuga… ma ei ütle, et me erinevalt teeme, aga kindlasti see, et inimestena oleme juba natuke erinevad – kuidas me detaile näeme, kuidas me protsessi juhime. See on erinev. Aga teistpidi on meil vastas väga-väga erinevad sportlased ja vastavalt sellele, kellega sa tegeled, pead sa ka ennast sättima ja temale kohalduma.

Selge, et see töö on hästi individuaalne ja sa üritad lähtuda sportlasest, aga mis filosoofiat sa püüdsid iseendaga kanda, teades, mida poole aastaga on laias laastus vaja teha?

Treeneritöö on eelkõige koostöö sportlasega, et luua see usalduslik suhe. See oli minu peamine eesmärk. Ilma selleta ei ole võimalik ühtegi treeningut läbi viia, ei ole võimalik sportlasel uskuda sellesse protsessi. Võime teada füsioloogiast või tehnikatest kõike, aga kui sportlane sinna järele ei tule, siis sellel tööl ei ole mõtet.

Võrreldes varasemate aastatega, kas neile sportlastele, keda sina treenid, panid sa juurde või võtsid sa vähemaks?

Ma isegi ei ütleks niipidi. Ütleks nii, et esimese aasta, kui sa teed igapäevaselt koostööd iga sportlasega individuaalselt, peamine eesmärk oli sportlast tundma õppida. Aru saada tema mõttemaailmast, tema füsioloogiast, mis on temas eripärast, kuidas pean talle lähenema. Esimene hooaeg kindlasti ma ei katsetanud piire, läksime väga kindla peale. Meie eesmärk oli hoida sportlased terved, tekitada väga hea treenitus, väga hea aeroobne põhi, mille peale saame võistlusvõimekuse ehitada.

Lähtudes sinu taustast, kui erinev see aeroobse põhja ehitamine on võrreldes sellega, mida tavapäraselt suusamaailmas tehakse? Palju sa püüdsid siia tuua teistsugust lähenemist?

Ma ei ole kindel, et siin sellist väga teistsugust lähenemist saabki tuua. Eriti kui räägime aeroobsest põhjast, südame veresoonkonna arendamisest, siis see ei ole niivõrd erialaspetsiifiline. Suusatamine iseenesest on jõu võimsusala, aga ta baseerub väga tugevalt aeroobsele võimekusele ja seal see tehtav töö on hästi sarnane vastupidavusspordile.

Kui huvitav see maailm sinu jaoks seni on olnud ja kui palju see ikkagi erineb sulle väga südamelähedasest rattamaailmast?

Tohutult huvitav! Kui rääkisin oma sportlastega pikemalt ja Indrekuga samamoodi, siis üks asi, mida ma ütlen – olen meeletult õpponud. Hüppasin pea ees vette, jälle, aga keegi ei tule sulle midagi kandikul pakkuma, et tule ja tee. Ainuke võimalus on tulla, õppida, aru saada.

Kuidas ta on võrreldes rattaspordiga?

Jah, mul on raske mõõta objektiivselt parameetreid, mul on väga raske aru saada sellest. Väga palju tööd käib subjektiivsetel hinnangutel, aga me liigume sinna poole, et näeme maailmas ka, kuidas tehnoloogiline areng tuleb järele. See, mida mina olen mõelnud, kuhu suunas ma näen, et tullakse. Üleüldine spordimaailm liigub väga-väga tugevalt teadmiste ja teaduse suunas.

See on hästi närviline aeg aastas – kaks nädalat enne hooaja algust. See on sportlaste jaoks närviline aeg, treenerite jaoks. Tunned sina ka vaikselt seda, et ärevus ja ootus hakkavad kasvama?

Absoluutselt!

On see meeldiv tunne?

See on väga ootusärev tunne. See on midagi sellist, et puudub tegelik kindlus. Kui sportlased lähevad joonele, kui nad ületavad finišijoone, siis me saame esimese aimduse, mis tegelikult toimub. See, mis toimub trennis… jah, oleme teinud ära töö, oleme teinud väga kvaliteetse töö ära. Aga need tulemused.. ei ole kindlust! Aga see on huvitav ja äge, minu ootusärevus on küll väga kõrge!

* * *

Laskesuusatamise MK-sarja hooaeg algab 28. novembril ja kogu hooaja toob otseülekannetes kodudesse Eesti Rahvusringhääling. Hooaja avapäeval on eetris ka laskesuusasaade "Viiest viis".