Teenekas treener peab Valga käsipalli vähikäigu põhjuseks korvpalli ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Priit Mürk/ERR

Kui rääkida, millised spordialad on piirilinnas Valgas ajalooliselt tugevad olnud, siis võistkonnaalade puhul väärib kindlasti esile tõstmist käsipall.

1992. aastal tuli Valga meeste käsipalli Eesti meistriks. Tänasel päeval pole linnal aga esindusmeeskonda isegi esiliiga tasemel. Käsipalliklubi Käval osaleb oma poistega B-, C- ja D-klassi meistrivõistlustel.

Mis on Valgas juhtunud, et spordiala kunagine hiilgus tänaseks üsna kauge minevik tundub? "Sisuliselt on käsipall natuke ära hävitatud tänu korvpallile. Ma ütlen kohe otse välja," lausus pikaaegne ja teenekas Valga käsipallitreener Ülo Mere Vikerraadiole.

"Hakkas segama, sest üsna suured linnarahad läksid korvpallile ja kahjuks ka kõik sponsorid, kes siin linnas on, läksid korvpalli taha. Kuna korvpalliliidu president oli endine maavanem ja endine vallavanem."

"Kui raha antuks tulemuste järgi, siis oleks praegu käsipallimehed meistriliigas ja kindlalt ka medalitele. Ka võrkpallinaised oleks ka mänginud meistriliigas. 15 aastat on korvpalli arendatud... tulemust praktiliselt ei ole!" lausus Mere.

Käsipalli jaoks on kitsaskohti kokkuvõttes muidugi rohkem kui vaid sponsorid ja raha. Üldiselt treenivad noored käsipallurid kuni põhikooli lõpuni Valgas. Pärast seda minnakse aga haridust omandama mujale ning nii lagunevad ka grupid.

"Kui nüüd need, kes Valgast äre lähevad - üheksanda klassi poisid, kes lõpetavad. Kui nad teavad, et Valgas saab mängida kasvõi esiliigas. Nad lähevad Nõosse ja Tartusse. Sealt saab ka trennis käia. Lepid kokku, et käid seal trennis ja mängid Valga all. Süsteem peab paigas olema, aga praegu seda kahjuks pole."

Meistriliigas osales Valga võistkond viimati hooajal 2014/2015. Mere hinnangul on kõrgliigas osalemiseks vajalik sporditaristu Valgas kenasti olemas, klubi vajaks aga juurde ühte täiskohaga treenerit.

Mitmed Valga mehed mängivad siiski korralikul tasemel, aga teistes klubides. "Kaks poissi mängivad Kehras, kaks mängivad Audenteses ja kõige kõvem poiss, kes oli Sloveenias - Andris Celminš - ta tuli tagasi ja tegi praegu Põlvaga lepingu. Mingil moel on taastada võimalik, aga see võtab aega. Jälle on vaja kokkulepped saada, et omavalitsusest on mingi garantii olemas."

Nüüd, kus Valga korvpalliklubil keerulised ajad, võib juhtuda, et ka käsipall saab jälle võimaluse veidi suuremalt areenile tagasi tulla. Mis aladega noorte pärast konkureeritakse? "Põhiline kontingent on läinud jalgpalli, kuna jalgpall alustab lasteaiast peale. Kes sinna jäävad, need jäävad edasi. Mõned tulevad ära, aga nii ta käib iga ala juures."

"Väikses kohas on ideaalne variant, kui pearõhk pannakse ühele, äärmisel juhul kahele alale. Kui kohapeal hakata mingit ala arendama, siis üks treener peaks kindlasti olema kohalik mees. Siis jääb ala püsima," usub Mere.

"Aga kui igal aastal hakatakse treenerit vahetama, siis see näitab ära, et ala püsima ei jää. Põlva käsipall, Võru võrkpall, Rapla korvpall - ma võin neid näiteid järjest tuua, kus kohalikud mehed on ees olnud ja see ala jääb enam-vähem püsima ja töötab ka."

Niisiis, tugevate traditsioonidega käsipall ootab Valgas oma võimalust. Seda, millistele spordialadele järgmistel aastatel rohkem panustada, peavad aga ütlema Valga inimesed – kohalikud elanikud oma soovide väljendamise ja poliitikud oma otsuste kaudu.

Toimetaja: Siim Boikov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: