Kui Eesti Vabariigi valitsus kehtestas märtsis eriolukorra, teatasid koos spordivõistluste ärajäämisega õige pea hooaja lõpetamisest nii võrkpallurid, käsipallurid kui ka korvpallurid – meistrid jäid välja selgitamata. Praegu tunnistatakse, et tuleviku suhtes on palju teadmatust.

"Korvpalliklubid ja -liiga on läinud aastatega järjest professionaalsemaks ja usun, et võimekus vastu seista sellisele kriisile on parem kui kunagi varem," lausus korvpalliliidu liigade ja võistluste juht Henri Ausmaa. "Loomulikult on nii klubid kui korvpalliliit mures järgmise hooaja eel, et kuidas eelarveliselt kokku tulla. Samas on korvpallis ka enne raskuseid olnud ja erinevaid kive, takistusi teel. Üheskoos oleme neist alati üle saanud ja lahendused leidnud."

Ei korvpallis, võrkpallis ega käsipallis pole ükski meistriliiga klubi teatanud, et nad eksistentsi lõpetaksid. Pigem soovitakse võimalikult kõrgel tasemel jätkata, ehkki välismängijate osakaal ilmselt langeb ja enam tuleb panustada noortele.

"Võrkpall on suures ootuses ja pausil. Aru on saada, et erasektori toetus järgmisel hooajal langeb. Kui suurel määral? Ennustatakse, et 30-40% eelarvetest tuleb kärpida," rääkis võrkpalliliidu liigade projektijuht Mihkel Sagar. "See toob kaasa selle, et ei saa palgata nii kallist välistööjõudu – välismängijaid. Tuleb vaadata rohkem oma mängijate poole."

Ehk olukorrast võiksid valutumalt väljuda klubid, kel on endal piisavalt järelkasvu. Pikas perspektiivis poleks praegune olukord klubide jaoks jätkusuutlik, aga mõndagi on õppida kümne aasta tagusest majanduskriisist.

"Olenemata sellest, kas klubi oli erasponsorite finantseerimisel või sai ta suurema toetuse omavalitsuse käest, ikkagi pidid kõik mingiks ajaks püksirihma koomale tõmbama," tõdes käsipalliliidu võistluste juht Urmo Sitsi. "Vaadates tänaseid arenguid, ei julge küll uskuda, et nüüd läheb kuidagi teistmoodi. Väikesi liitumisläbirääkimisi peetakse, aga täna pole signaale, et keegi tahaks asjad päris kokku pakkida."