Sportlased tunnetavad kriisiolukorras oma rolli ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: AFP/Scanpix

Kui olete viimastel nädalatel sotsiaalmeedias toimuvat jälginud, siis ilmselt märkasite, et sportlased paistavad aktiivsusega üksjagu silma. Vähemalt Euroopa ja Põhja-Ameerika osas saab sellise järelduse üsna julgesti teha.

Sportlaste ja laiemalt spordikogukonna poolt sotsiaalmeedias edastatavad sõnumid võib väga laias laastus jagada kaheks: ühelt poolt erinevad lahendused sellele, kuidas praeguses olukorras edasi treenida ning vormi ja meeleolu hoida. Teiselt poolt aga üleskutsed viiruse levimise perioodil õigesti käituda.

Sotsiaalmeedia on võimas tööriist. Näiteks Põhja-Ameerika profiliigade nagu NBA või NFL-i puhul võib pikemat aega näha, kui oluliselt kujundab sotsiaalmeedia meeskondade identiteeti. Profiliigade ja -klubide strateegiast sotsiaalmeedia kasutamisel on kirjutatud teadustöid.

Mainekas väljaanne "Sports Illustrated" kiitis mõned nädalad tagasi just NBA-s mängivaid profikorvpallureid, kes olnud käesoleva kriisi puhul inimeste harimisel ja hoiatamisel vastutustundlikud ning edukad. NBA-l on väljaande andmetel Instagramis 47 ja Twitteris 30 miljonit jälgijat.

Ka Eestis on sportlaste üleskutsed sotsiaalmeedias hästi maksvusele pääsenud. Üleskutsed kodus püsida jõudsid Eesti Olümpiakomitee Facebooki lehe "Olen Olümpiafänn" vahendusel EOK andmetel pea 500 000 inimeseni.

Eesti Olümpiakomitee meediaprojektide juht Merili Luuk ütleb, et ehkki nooremad sportlased kasutavad sotsiaalmeediat üldiselt aktiivsemalt, võib ta kahe EOK poolt kriisi tingimustes läbi viidud kampaania puhul tõdeda, et kaasa tulid ka vanemate põlvkondade esindajad.

Näitena võib tuua praegused treenerid Martin Reimi ja Gert Kullamäe ning Eesti Korvpalliliidu presidendi Jaak Salumetsa.

"Neid kampaaniaid oli kaks ja need tulid väga lühikese vahega. Üks oli "Püsin kodus" videokampaania ja teine "Aitäh meedikutele!" teavitus," lausus EOK meediaprojektide juht Merili Luuk Vikerraadio "Spordipühapäevale".

"Kuna sportlased on iga EOK ideega kohe väga hästi kaasa tulemas ja nad ise annavad meile ka ideid, siis tegelikult oli see üldiselt lihtne. Algne idee tuli meie poolt, aga sportlased tulid oma mõtetega kohe kaasa ja pakkusid ideid. Näiteks erinevaid kõnepunkte, mis on Eesti elanikele olulised ja jääksid kõlama."

"Teatavasti oli probleem, et inimesed ei tahtnud alguses kodus püsida," jätkas Luuk. "Väga elulised näited tulid Itaaliast, kus meie sportlased olid ja rääkisid, kui karm see on ja mida sellest võiks õppida. Nemad on meist ajaliselt natuke ees. Näiteks "Püsin kodus" kampaania puhul tuli meiega kaasa kultuuriministeerium, kes pakkus ka olulisi kõnepunkte. Nii see sündiski!"

"Iga kampaaniaga tulevad sportlased väga hästi kaasa ja teemad on neile südamelähedased. Mis mulle väga meeldis kogu valge kaardi päevaga seoses - oleme seda igal aastal korraldanud, seda tähistatakse igal pool maailmas -, aga kui see päev keskendubki spordi võimele muuta ühiskonda paremaks, siis seekord me mõtlesimegi, et valge kaardi peal võiks olla sõnum ja mis saaks olla praegu parem sõnum kui "Aitäh meedikutele!", kes teevad üliinimlikke pingutusi. Sportlased haakusid selle ideega kohe ja 6. aprilli õhtul pirises mu telefon kogu aeg. Natuke hakkasin võbelema ja võttis pisara silma, kui mu telefon kogu aeg piiksus ja pilte muudkui tuli... tuli ka selliseid sõnumeid, et "aitäh, et te sellise ideega välja tulite". Ka arstid on meid tänanud. Oli näha, et see oli väga südamelähedane teema."

Luugi sõnu tunnevad sportlased oma vastutust ja saavad aru, et neil on kandev roll. "Mitte ainult eriolukorras, vaid kogu aeg peavad olema eeskujuks oma tegudes ja sõnades. Nad teavad väga selgelt, milline on nende roll liikumisharrastuse edendamisel."

"Näiteks "Püsin kodus" kampaania ideed sündisid sellest, et sportlased hakkasid omaenda kontodele postitama inspiratsioonivideoid, kuidas kodustes tingimustes treenida. Väga toredalt kaasasid nad oma lemmikloomi. EOK Instagrami lehelt näeb, kuidas kümnevõistleja Janek Õiglane või vehkleja Julia Beljajeva oma koeraga trenni teevad."

"Kõige erilisem roll on praegu Itaalias elavatel sportlastel, kes on oma sõnumitega majakaks teistele. Aga tegelikult kõik sportlased teavad ise, et nad on eeskujuks ükskõik millises olukorras ja inimesed vaatavad neile alt üles. Elavad kaasa nende saavutustele, on nendega ka rasketel hetkedel. Aga nad omaenda tegudega ja sellega, et nad siiamaani teevad mingil määral trenni, nad õpivad, õpetavadki näiteks - mõned sportlased on hakanud vanu raamatuid lugema ja jagavad, mis raamatuid tasuks lugeda ja nii edasi. Sportlased on ju ka täiesti tavalised inimesed. Nad edastaad sõnumeid, mida nad tavaliselt on edastanud."

Kas te olete saanud Inspiratsiooni sellest, mida kolleegid teistes riikides on teinud ja kas rahvusvahelisel olümpiakomiteel on deviis, mida nad praegu jagavad ka Eesti olümpiakomiteega, mida ja kuidas võiks teha?

"Pigem oleme lähtunud olukorrast, mis on olnud Eestis ja Eestis aktuaalne. Ma vaatan, mida teised teevad. Ma tean, et Leedul oli samamoodi kampaania "Püsin kodus", mis sarnases meedikute sõnumiga, kus valgele kaardile oli pandud kiri "Püsin kodus" ja siis Leedu olümpiasportlased jagasid neid pilte. Ma näen seda, mis toimub rahvusvahelise olümpiakomitee Instagramis ja Facebooki lehel - jagataksegi erinevate maade sportlaste treeningvideosid, motiveeritakse üksteist ja ka meie enda Gerd Kanter aeg-ajalt postitab meie enda kontole, mis läheb Euroopa olümpiakomiteede kaudu laiemasse ilma, motivatsioonivideoid. Otsest diviisi ei ole. Kõik teavad, et kaudne deviis on "Püsin kodus", aga reeglistikku ei ole."

Et saada Eesti sportlaste käitumisele ja aktiivsusele paremat võrdlust, võttis "Spordipühapäev" ühendust Soome spordimuuseumi uurija Kalle Rantalaga.

Rantala on spordi kui ühiskonnavaldkonna laiemat mõju varasemalt analüüsinud. Mullu pidas Rantala rahvusvahelise spordiajaloo ühingu ISHPES kongressil ettekande, kus rääkis mõjust, mida omas Soome jaoks 1995. aastal saavutatud meeste jäähoki MM-kuld.

Koroonakriisi tingimustes pole Soome sportlaste aktiivsus sotsiaalmeedias Rantala hinnangul märgatavalt kasvanud.

"Mõistagi on internetis ringelnud väljakutsed, kus tuleb teha trikke WC-paberi rulliga. Nii on püütud kodust elu huvitavamaks teha ning videode tegemisel on kaasa löönud mitmed kõrge tasemega sportlased," lausus Soome spordimuuseumi uurija.

"Aga ma arvan, et mingit laiemat kampaaniat pole olnud. Soome olümpiakomitee on muidugi korraldanud oma kampaaniaid, kuid parimad sportlased nende kampaaniate osaks pole. Pigem puudutab see spordiklubisid ja madalama tasemega sportlasi."

"Toimunud kampaaniate puhul on parim näide olümpiakomitee Soome organiseeritud ettevõtmine. See toimus nädal aega tagasi ja kandis nimetust "Klubisärgi päev". Mõte oli selles, et kõik kannaksid oma klubi särki ja teeksid sellest foto. Et näidata lugupidamist klubi ning laiemalt kogu spordiala vastu. Instagramis levis selliseid fotosid üle 9000. Tegemist oli suure õnnestumisega. Soome olümpiakomitee kampaaniatest oli "Klubisärgi päev" suurim. Mõistagi andis olümpiakomitee juhtnööre selle kohta, kuidas kriisiga toime tulla. Näiteks töötab palju inimesi klubides ja neil inimestel on vaja nõustamist, kuidas finantsiliselt toime tulla.

"Spordipühapäev" küsis ka, milliseid ootuseid on Soome ühiskond sportlastele kriisioludes pannud?

"Mõistagi on sportlased eeskujud. Vähemalt noorsportlastele küll. Aga ma arvan, et see kriis on väga komplitseeritud ja sportlased pole kriisi lahendamisel spetsialistid."

"Sportlased peaksid noorsportlastele edastama samu sõnumeid ja reegleid, mida Soome valitsus edastab kõigile kodanikele. Püsi kodus. Ära treeni gruppides. Minu arust on praegu haruldane, kui sportlased kriisi osas oma arvamust avaldavad. Näiteks selles suhtes, kuidas kriisi lahendada. Ma arvan, et sportlased tegutsevad praegu arukalt ja püüavad vältida millegi rumala väljaütlemist."

Toimetaja: Siim Boikov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: