"Mis puudutab liigade jätkamist, siis uus info on see, et panime paika ja kommunikeerisime klubidele need konkreetsed kriteeriumid, kuidas me neid liigasid jätkame. Juhul kui olukord normaliseerub ja sporditegevus on jälle lubatud, siis näiteks Premium Liigas me näeme ette, et vähemalt kaks nädalat on see periood, kui võistkond peavad saama treenida ja pidada treeningkohtumisi, enne kui saame liigaga jätkata. Samamoodi ka Esiliigas, Esiliiga B-s, naiste Meistriliigas ja madalamates liigades," rääkis Uiboleht ERR-ile antud intervjuus Eesti jalgpalliliigade lähitulevikust.

"Teine asi on see, et me loomulikult ootame seda, millal saabub mingisugune selgus, millal saaksime hooajaga jätkata. Meil need stsenaariumid on endiselt olemas, ehk siis juhul kui saab jätkata mais, aga samamoodi ka juunis – kaugemale praegu pole mõtet veel vaadata. Teiselt poolt tegeleme kolme asjaga: esimene on see, et jalgpallirahvas peab ka endast tegema kõik selleks, et see kriis võimalikult kiiresti läbi saaks, ehk käituma vastutustundlikult. Meie organisatsioonina peame tagama selle, et kriisiolukorras jalgpalliklubid säiliksid ja kestaksid edasi. Kolmas asi on see, et peame olema valmis selleks, et kui see kriis läbi saab, et oleksime valmis kohe võimalikult normaalse jalgpallieluga uuesti alustama."

Jalgpalli Liit klubisid hätta ei jätta, kuid samamoodi nagu teistel aladel, kannavad võistkonnad suuri kahjusid. "Praktilise poole pealt oleme käima lükanud klubidele sellise juriidilise nõustamise liini, kuhu on võimalik helistada ja küsida keerulises olukorras nõu. Tegime ka hästi konkreetsed juhised, kuidas klubid võiksid kasutada töötukassa meedet. Tegime ka sellise arvutuse, mida kultuuriministeerium soovis, ehk siis millised on need kahjud mida jalgpalliklubid ja jalgpalliliit kannavad eriolukorra kehtestamisest kuni eriolukorra lõpuni. Need kahjud on päris suured, klubidel räägime suurusjärgust miljon ja jalgpalliliidul 700 000 eurost."

Kas praegu on ka oht, et mõni klubi võiks kriisi tõttu hingusele minna? "Me püüame teha selleks kõik, et seda ei juhtuks, aga loomulikult on jalgpallil samuti raske. Öelda, et jalgpall kuidagi põeb seda kergemini läbi, ei saa kindlasti öelda. Meie eripära on võib-olla see, et meie hooaeg on lihtsalt kevadest sügiseni, teistel võistkonnaaladel Eestis aga sügisest kevadeni. Oleme just hooaega alustanud või alustamas. Oleme klubidega pidevas suhtluses ja meie ühine ülesanne on see, et tagada kriisiolukorras see, et klubid jääksid ellu, sest meil kõigil on pärast kriisi lõppu tarvis neid spordiklubisid. Välistada ei saa praegu mitte midagi, sest me ei tea kaua see kriis kestab, aga hetkeseisuga ei ole ühtegi sellist olukorda, kus klubi paneks uksed kinni."

Kriis mõjutab ka eurohooaegasid ja sellest tulenevalt ka Eesti karikavõistlusi, kus jagatakse samamoodi välja Euroopa liiga koht. Et aga praegu pole teada, millal olukord laheneb, ei saa ei EJL ega UEFA täpseid plaane paika panna, olgugi, et võimalikud lahendused on paberil olema. "UEFA-l on päris palju erinevad stsenaariumeid – UEFA president ütles, et neil on lisaks A-le ja B-le lisaks veel plaan C. Alaliitudele on neid plaane esitletud ja alaliite hoitakse väga hästi kursis. On regulaarsed internetipõhised infovahetused. Samamoodi on ju U-17 EM-finaalturniiriga, mis pidanuks maikuus Eestis toimuma – teoreetiliselt on variant seda mängida suve teises pooles, aga see tähendaks jällegi, et kvalifikatsioonimängud peavad ka olema eelnevalt lõppenud ja see sõltub omakorda sellest, kuidas kogu Euroopa taastub. Täna on sisuliselt võimatu öelda, kas U-17 finaalturniir toimub Eestis see aasta.