Täna UEFA täitevkomiteega virtuaalse koosoleku pidanud Eesti jalgpalliliidu president Aivar Pohlak ütles, et koosolekul vastu võetud täpseid kuupäevi ja muid detaile tutvustab rahvusvaheline alaliit ise. "Koosolek kestis ligi tunni ja sisuliselt saan seda hetkel vaid kirjeldada. On selge, et kuskilt kaudu info hakkab muidugi lekkima ja on seda juba ka teinud, aga tegelikult oli meil selge kokkulepe, millest mina pean kinni, et kõik otsused, mis UEFA vastu võttis, jäävad nende enda kommunikeerida, mitte et alaliidud hakkavad seda ise tegema," sõnas Pohlak.

Kõige olulisemad otsused puudutavad sel suvel 12. juunist 12. juulini toimuma pidanud jalgpalli Euroopa meistrivõistlusi. "Kõigepealt siis 2020. aasta EM-i küsimusest, mis on lekkinud ka meediasse, seda lahendust olete ilmselt juba lugenud. Mina saan öelda nii palju, et arutati väga konkreetselt läbi seitse erinevat stsenaariumit, sõltuvalt sellest, millal kriis lõppeb ja kõigi jaoks olid välja töötatud väga konkreetsed ja terviklikud mudelid koos lahendustega," selgitas Pohlak.

"Ühtegi täiskasvanute võistlust ära ei jää, see puudutab ka sügisest Rahvuste Liigat. Ka see jääb praeguse seisuga paika. Kõiki neid teemasid ei arutletud üksnes kitsas Euroopa jalgpalli kontekstis, vaid need on ikkagi kõik erinevate konföderatsioonide ja ka FIFA-ga läbi räägitud, nii et selles suhtes on väga terviklik pilt."

Kuigi täpsemaid detaile ei saanud Pohlak tutvustada, kinnitas ta, et Euroopa meistrivõistluste lükkamine aasta lõppu ei olnud arutelu all.

Suve hakul pidi Eestis peetama ka alla 17-aastaste Euroopa meistrivõistluste finaalturniir. "Mis puudutab meid, ehk Eestis toimuvat U-17 EM-finaalturniiri, siis nii U-17 kui ka U-19 võistluste kohta ütlen otse välja, et lõplikku otsust ei tehtud. Otsustati vaid seda, et turniir ei toimu siis, kui plaanitud. See võidakse edasi lükata, aga võidakse ka ära jätta."

Rääkides mai lõpus ja juuni alguses toimuma pidanud Balti turniirist, rõhutas Pohlak, et ka selle toimumine on praegu lahtine. "Hakkame Läti ja Leedu kolleegidega rääkima – ilmselt teen seda juba täna – aga seni ei tea me veel vastust kriitilisele aspektile, milleks on loomulikult see, millal lõppeb kriisiolukord. Mida varem see lõppeb, seda suurem on tõenäosus, et Balti turniir peetakse. Sama kehtib ka tegelikult juunikuise Soome maavõistluse kohta. Kui Balti turniiri mänge pole võimalik ära pidada, siis esialgu räägime edasi lükkamisest, aga lõpliku otsuse teeme selle kohta siis, kui seda teha saab, ehk kui eriolukord tühistatakse ja saab jälle mängima hakata. Või siis, kui see kestab nii kaua, et on selge, et mängida ei saa."

Koduse Premium liigaga alustati alles märtsi alguspäevil ning sellest jõuti pidada üks mänguvoor. "Mis puudutab meie kodust liigat, siis see on üsna mugavas olukorras – nii palju, kui antud kontekstis mugavusest rääkida saab – sest meil on meistrivõistlused alanud ja üks voor on peetud. Kuna mängime neli ringi, on võimalik teha igasuguseid lahendusi. Meistrivõistluste lõpp ei jää löögi alla. Kriitiline on olukord nende liigadega, kus pole selgunud osalejad eurosarjades, aga meil on need selged, välja arvatud karikafinaali osas. Saime ka UEFA-lt konkreetse kuupäeva, kuhumaani on meil võimalik oma karikafinaali edasi lükata."

Pohlak kinnitas, et laual on mitu varianti, kuidas koduse liigaga edasi minna. "Olen pidanud UEFA juhtkonnaga ka eile ja eelmisel nädalal arutelusid ja selle tulemusena on mul juba olemas kolm alternatiivset kalenderplaani meie enda Premium liiga jaoks," kinnitas alaliidu president. "Ootasin ära selle ametliku arutelu täitevkomitee, presidendi ja alaliitude esindajate vahel, aga järgmise sammuna saan esitada need kolm võimalikku stsenaariumit juba tänase päeva jooksul esialgu jalgpalliliidu juhatusele teadmiseks. Seejärel alustame arutelu klubidega, tutvustan neile erinevaid variante, kuulan ära nende arvamuse ja annan tagasiside edasi juhatusele. Kõigepealt on oluline saada loogika paika."

"Kuna praegu pole kellelgi õrna aimugi, kui pikalt võib kriis jätkuda, tuleme nende stsenaariumidega siis välja, kui midagi on hakanud selginema ja haigestunute arv enam ei kasva. Rõhutaksin aga, et kõik stsenaariumid on tehtud praegu nii, et nad arvestaksid nii suvise kui ka sügisese koondiseaknaga."

Pohlak rõhutas, et kindlasti antakse meeskondadele ka aega enne seda ühistrenni teha ja ka treeningmänge pidada. "Ma ei usu, et eriolukord lõppeb nii, et 30. aprillil öeldakse äkitselt, et ohoo, homme on eriolukorra viimane päev. Kõigepealt tuleb haigus saada kontrolli alla, numbrid peavad hakkama vähenema. Oleme andnud klubidele praegu tungiva soovituse, et mängijad tegutseksid individuaalse treeningkava järgi, kuid minu stsenaariumid puudutavad ka treeningmängude plaani, et kõik klubid saaksid mängida üks-kaks mängu. Lisaks on arvestatud treeningperioodi, mida samuti kõik meeskonnad peavad saama teha enne mängudega taasalustamist."

Mis saab eurosarjade eelringidest, mida Eesti klubid mängivad juunis-juulis-augustis? "Tehakse kõik selleks, et need saaks toimuda õigel ajal. Kesk-Euroopas käivad jalgpallihooajad 1. juulist 30. juunini, see tähendab, et selleks, et eurosarjade eelringid saaksid toimuda normaalsel moel, on vaja, et kõik liigad saaksid mängudega lõpetada 30. juuniks. Enne seda kuupäeva mängitakse tavaliselt ainult Euroopa liiga eelringe, kus osalevad väga väikeste riikide jalgpalliklubid."

Milline on kriisi majanduslik mõju jalgpallis? "Kahtlemata on see olemas ja tuntav, aga see ei tähenda majanduslikku katastroofi," sõnas Pohlak. "Arvan praegu, nii nagu olen arvanud ka varem, et rahvusvahelised maksed ei ole löögi all, mis tähendab, et on olemas eeldused, et selle nurga alt jalgpalliliit kriisieelarvet tegema ei pea. Eesti on muidugi löögi all klubide mõttes, aga meil on juba alanud dialoog kultuuriministeeriumiga – nagu ilmselt ka paljudel teistel alaliitudel. Elu peab edasi minema, see on kindel, ja Anne Rei on saanud selged juhtnöörid ning oleme juba saanud ka tagasisidet erinevate vastuste osas."