Tänavune Tallinna Maraton tõotab tulla kõigi aegade tugevaim ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Tallinna maraton.
Tallinna maraton. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Eelseisval nädalavahetusel toimuv Tallinna Maraton tuleb kõigi aegade tugevaim – kahel pikemal distantsil on stardis rohkem tugevaid jooksjaid, kui kunagi varem.

Tugeva stardinimekirja üheks põhjuseks on korraldajate soov saada Tallinna maratonile kolme aasta perspektiivis rahvusvahelise kergejõustikuliidu IAAF-i kuldmärgis. Vastava märgise saamiseks tuleb täita mitmeid tingimusi, millest üheks oluliseks on ka osavõtjate kõrge sportlik tase. 

Ent IAAF-i nõuete täitmisel on veel teinegi eesmärk – luua Eesti tippjooksjatele täiendav võimalus tiitlivõistlustele kvalifitseerumiseks. MM-võistlustele ja olümpiamängudele kvalifitseerumiseks on mitu võimalust, millest traditsioonilisemad on ajanormatiivid.

Näiteks tänavustele MM-võistlustele pääsemiseks tuleb maratonis olla kiirem kui 2:16.00 (mehed) või 2:37.00 (naised). Kuid maratonis omandavad sama õiguse ka Gold Label märgist kandvatel võistlustel esikümnesse tulnud sportlased. 

See on ka üks põhjustest, miks Tallinna maratoni eesmärgiks on kolme aasta perspektiivis jõuda IAAF-i kuldmärgiseni. Sellise märgiseni jõudmisel kvalifitseeruvad Tallinna maratonil esikümnesse tulevad sportlased automaatselt tiitlivõistlustele. Loomulikult – tee selleni on pikk ning selleaastase Tallinna maratoni erakordselt tugev stardinimekiri on alles esimene samm sinna suunas.

Tõenäoliselt kõige kõrgema sportliku tasemega saab sel aastal olema poolmaratoni distants. Sel võistlusmaal on stardis neli Keenia jooksjat, kelle isiklik rekord on parem kui 1:01.00. Evans Cheruyot (isiklik rekord 1:00.26) sai kõrgetasemelisel poolmaratonil Istanbulis viienda koha. Paul Kariuki Mwangi (1:00.43) kontol on Bukaresti poolmaratoni võit ning esikolmikukohad Milanost ja Cremonast. Rhonzai Lokitam Kilimo (1:00.49) tuli kevadisel Berliini poolmaratonil teiseks. Nicholas Mulinge Makau (1:00.58) on viimastel aastatel pjedestaalile mahtunud nii Kiievis kui Luganos. 

Tugevatele Aafrika jooksjatele sekundeerivad mitmed Euroopa sportlased – Stefano La Rosa Itaaliast (1:02.15), David Nilsson Rootsist (1:03.30), Andrian Lehmann Šveitsist (1:04.29), Janis Viskers Lätist (1:06.00). 

Eesti rekord poolmaratonis on Pavel Loskutovi 2001. aastal Göteborgis joostud 1:03.00, käesoleva hooaja edetabelit juhib Tiidrek Nurme tulemusega 1:03.26.

Ka naiste stardinimekiri on poolmaratonis hirmkõva. Stardis on koguni kuus jooksjat, kelle isiklik rekord on parem kui 1:12.00. Eesti rekord poolmaratonis kuulub Jane Salumäele (1:10.10, 1994), käesoleval hooajal on Leila Luik jooksnud 1:18.34.

Naistest on esikohakonkurentsis ka tugev Belgia jooksja Nina Lauwaert (1:11.50). Tugevate Keenia, Etioopia ja Maroko jooksjate kõrval leiame stardinimekirjast ka Jekaterina Patjuki (isiklik rekord 1:14.24).  Patjuk on tulnud Eesti meistriks enam kui sajal korral ning ta on ka Eesti tänavune 10 000 m meister.

Maratonis on rajal kaks meesjooksjat, kelle isiklik rekord on parem kui 2:10.00. Alfers Lagat Keeniast on maratoni läbinud tulemusega 2:06.48 ning tema võib reaalselt ohustada ka Tallinna maratoni rajarekordit. Lagat on tulnud esimese kuue sekka nii Frankfurdi, Tokio, Eindhoveni kui Pariisi maratonidel. Josephat Kiprono Leting Keeniast (2:09.34) on küll mõni minut nõrgema isikliku rekordiga, kuid saanud samuti mitmeid esikuuikukohti Hamburgis, Krakovis, Münsteris, Enschede maratonil.

Eesti suurim rahvusvaheline maraton ja rahvaspordisündmus leiab aset 6.-8. septembrini.

Toimetaja: Siim Boikov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: