Eesti võrkpallinaiskond saabus tagasi koju Budapestist Euroopa meistrivõistluste finaalturniirilt õnnelikena ja kogemuse võrra rikkamatena. Viie kohtumise peale võideti kokku neli geimi ja punkt saadi pähe viimases mängus eile Aserbaidžaaniga.

"Esimestes mängudes lõi kindlasti välja see, et meil oli närv sees ja me ei suutnud ennast lahti mängida, tänu sellele, et meil ei olnud selliste turniiride kogemust. Ma ise ikkagi väga lootsin, et järsku me suudame kedagi üllatada, aga paraku läks nii, nagu läks. Hästi oli see, et me läksime kõiki mänge võitlema ja mängima – see kuidas see välja tuli, on juba teine asi," kommenteeris peatreener Andrei Ojamets ERR-ile.

Ojametsa sõnul muutus naiskond iga kohtumisega enesekindlamaks ja mänguliselt näidati, mida osatakse. Vaja oli mängida distsiplineeritult ja võistkondlikult, kui võrreldes Euroopa tippudega jäi vajaka füüsiliste parameetrite poolest. Tervikuna oli Eesti naiskonna turniir Euroopa tipptasemel ikkagi õnnestumine.

"Näha selliseid mänge ja selliseid võistkondi õpetas meile nii palju. Üks asi on see, kui meile öeldakse, kuidas asju teha, aga teine asi on see, kui näed, kuidas need päris elus toimivad," lausus naiskonna temporündaja Liis Kullerkann. "Alguses ei saanud me käime ja pabistasime veidi, aga lõpuks tuli välja väga hea turniir ja võitlesime korralikult. Võib-olla jäi natuke eilne mäng kripeldama, aga üldiselt olen võistkonna üle väga uhke."

"Naiste üle on mul isiklikult hea meel, et me selle nelja aastaga tegime vaimse poole pealt kõva arengu. Ma ei ole tahtnud selle turniiri jooksul ühtegi mängijat välja tuua, aga kui vaadata stabiilsuse poole pealt, siis Kristi Nõlvak tegi kindlasti väga kõva turniiri ja kindlasti ka Liis Kullerkann. Ilma teisteta poleks nad saanud seda aga teha ja võrkpall on kõige kollektiivsem mäng," lisas Andrei Ojamets.