Pikkori ajaks oli kaheksa tundi, 49 minutit ja 52 sekundit. "Ma läksin selle mõttega, et panen nii nagu tuleb, et ei hakka hoidma midagi," rääkis Pikkor intervjuus ERR-ile. "Rattas panin nii nagu torust tuli. Hästi raske rada oli, kuna tuult oli nii palju. Triatlonis pead niikuinii üksi sõitma, aga täna sõitsin selles mõttes üksi, et silmside kellegiga ei olnud. Kogu aeg sõitsin mööda, aga täitsa üksi olin. Tavaliselt on sellise paarikümne meetrise silmsidega mõnusam, aga täna sellist varianti ei olnud. Rattas sai jalg juba päris hea koormuse ja jooksma läksin samamoodi täiega peale. Esimene ring oli super ja teine ring hakkas juba tunda andma, siis ma natuke kiirelt jalutasin. Samas kolmas ring oli jälle kõvasti kergem ja lõpp oli jälle väga-väga raske."

Pikkor tunnistab, et kolmest alast oligi just jooks kõige raskem. "Polegi nii rasket jooksu tükk aega olnud. Ikka väga-väga raske. Ilm oli natuke jahe, ma olen selline külmavares, aga tegelikult oli väga hea. Kogu see melu ja väga lahe," jätkas Pikkor, kellel on mõttes ka Hawaii Ironman. "Võiks seal ikka ühe korra ära käia."

Alles neli hooaega tagasi triatloniga tõsisemalt tegelema hakanud Pikkor proovis spordiala kahevõistluse kõrval korra ka lapsepõlves. "Ma olin väike poiss, kui mu isa rääkis triatlonist. Siis see kuidagi meeldis mulle, aga ma ei teinud seda. Esimese triatloni tegin, kui ma olin 14-15-aastane ja kahevõistluse kõrvalt niisama oma lõbuks. Nüüd hakkasin triatloniga tegelema neli aastat tagasi ja iga aasta olen tasapisi tõsisemalt teinud," ütles Pikkor.

Rääkides tuleviku eesmärkidest, tõdeb Pikkor, et naudib triatloni juures eelkõige emotsiooni ja seltskonda ning konkreetseid tulemusi taga ei aja.