Rühmvõimlemise värsked Eesti meistrid pidid kava nelja päevaga ümber tegema
Võimlemine on Eestis noorte seas populaarne spordiala. See jaguneb mitmeks erinevaks distsipliiniks: olümpiaprogrammi osaks on nii ilu- kui riistvõimlemine, samuti trampoliinvõimlemine. Üks võimlemise kasvava harrastajaskonnaga alaliikidest on aga rühmvõimlemine, mis praegu veel olümpiamängude kavva ei kuulu.
Selgitame siinkohal veidi rühmvõimlemise kui spordiala spetsiifikat. Kuulaja jaoks võib olla raske eristada ühelt poolt iluvõimlemise rühmkava ning teiselt poolt rühmvõimlemist. Seda enam, et mõlematest tehakse Eestis palju juttu, kuna kõrgeid kohti saavutatakse nii ühel kui teisel. Lihtsalt seletades on kahe distsipliini erinevused järgmised: kui iluvõimlemise rühmkavas kasutavad sportlased vahendeid, näiteks palli või kurikaid, siis rühmvõimlemises vahenditööd ei eksisteeri; kui iluvõimlemise rühmkavas on põrandal viis võimlejat, siis rühmvõimlemises kuus või rohkem.
Meie räägime järgnevalt just rühmvõimlemisest, mis spordialana viimastel aastatel iseäranis Soome rühmade eestvedamisel muutunud varasemast üksjagu tehnilisemaks. Pühapäeval lõppenud rühmvõimlemise Eesti meistrivõistlustel tuli meistriklassis võitjaks Võimlemisklubi Rütmika sportlastest koosnev Rütmika Elite Team. Hõbeda teeninud Janika Elite Team'i edestati veidi rohkem kui poolteise punktiga. Eesti meisterrühma treener Maarja Jaanovits on oma võimlejate üle uhke, seda enam, et üsna võistluse eel tuli välja tulla keerulisest olukorrast.
"Võistlus õnnestus rühmal suurepäraselt, treenerid on rahul ja arvan, et ka rühm ise," rääkis Jaanovits Vikerraadiole. "Teisipäeval selgus, et üks tüdrukutest pole vigastuse tõttu võimeline platsile minema ja meil tuli nelja päevaga kava ümber teha - muuta jooniseid, liikumisi, tõsteid. Sellest vaatevinklist tulime väga edukalt välja."
Rühmvõimlemise puhul on Eestis praegu kolm rahvusvahelisel tasemel tegutsevat gruppi: kaks Tartus ja üks pealinnas. Näiteks pühapäeval kuldmedali võitnud Rütmika rühm käib koos kuus korda nädalas ning nende treening kestab kolm tundi. Treener Maarja Jaanovitsi sõnul spordiala huviliste puuduse üle kurtma ei peaks.
"Noorte seas on kindlasti valikut," sõnas Jaanovits. "Nii ilu- kui rühmvõimlejad on edukad lasteklassides ja noorteklassides. Keerulisemaks võib minna alates juuniorklassist: vanus võib hakata rolli mängima, kool ja treeningud nõuavad oma. Nähtavasti paljud mingil hetkel murduvad."
Kui erinevad on keskeltläbi näiteks individuaalalal võistleva iluvõimleja ning iga päev koos kaaslastega treeniva rühmvõimleja tüpaažid? "Väga paljud pikalt iluvõimlemisega tegelenud võimlejad ei kohanegi rühmas," tõdes Jaanovits. "Juuniorklassis selgub näiteks, et ta ei ole enam võimeline väga edukalt esinema ja ta soovib liituda rühmaga, aga selgub, et ta lihtsalt ei sobi."
Rühmvõimlemises kuulub Eesti kahtlemata maailma paremikku. Rütmika Elite Team saavutas mullu juunioride vanuseklassi MK-arvestuses kolmanda koha.
Tuleval kuul peetakse Hispaanias rühmvõimlemise maailmameistrivõistlused. Juunioride klassis on Eesti esindatud kahe ning meistriklassis koguni kolme rühmaga.
Ja lõpetuseks ikkagi see olümpiamängude küsimus. Millal rühmvõimlemine olümpiale murrab? "Me juba ammu pikisilmi ootame," kinnitas Jaanovits. "See ala on viimaste aastatega tohutult edasi arenenenud; kavad on keerulised, tehnilised. Kahjuks ei jõua see ala olümpiapaku lävele. Võib-olla jääb lootus sellele, et rahvusvaheline rühmvõimlemise föderatsioon teeb ükskord õiged otsused ja me sinna ka saame."
Toimetaja: Anders Nõmm