MM-i vanim osaleja on 93-aastane venelanna Anna Semenova. Mitmed võistlejad on sõitnud Tallinna perekonniti, teiste seas näiteks Rahvusvahelise Taliujumise Assotsiatsiooni president Mariia Yrjö-Koskinen, kes võistleb koos oma kolme lapsega.

"Loodan näha palju rõõmsaid inimesi, kes võistlevad tõelises spordi vaimus," sõnas Yrjö-Koskinen.

"Meie jaoks on tõeline au korraldada MM Eesti sajanda sünnipäeva aastal. Võistlusbassein on ehitatud Läänemerre, meil on rekordarv osalejaid 40 riigist," kirjeldas Yrjö-Koskinen esimest korda Eestis toimuva MM-i erilisust. Varasemal kahel MM-il osales veidi üle 1200 ujuja.

Yrjö-Koskineni kodumaal on taliujumine äärmiselt populaarne ning veelgi laiemat kandepinda leiab spordiala Hiinas. "Soomes on kusagil 200 000-300 000 inimest, kes harrastav regulaarselt taliujumist, kellele see on eluviisiks ja kes käivad 3-4 korda nädalas külmas vees. Hiinas on taliujujaid lausa miljoneid."

"Paljude soomlaste jaoks on taliujumine perekondlikuks harrastuseks. See on lihtne ja odav ning demokraatlik ala. Igas vanuses mehed ja naised, nii väiksed kui suured on teretulnud," selgitas Yrjö-Koskinen taliujumise võlusid.

Avapäeva, kus ajakavaga mindi kõvasti lõhki, alustati kell üksteist hommikul ühe otsa sprintidega ja lõpetati õhtul kell kaheks kõige pikema maa, 450 meetri vastupidamis-ujumisega. Selles oli parim Eesti taliujuja 43-aastane Henri Kaarma, kes läbis distantsi 5 minuti ja 51,86 sekundiga. Üldarvestuses oli ta Saksamaa ja Venemaa konkurentide järel teine, kuid 40–44-aastaste meeste konkurentsis tuli maailmameistriks.

"Taliujumise MM ei ole üksnes spordivõistlus, vaid võimalus melust osa saada ka neil, kes ei ole tipptasemel ujujad," sõnas MM-i peakorraldaja Hannes Viherpuu. "Oleme ehitanud lisaks võistlusbasseinile ka B-basseini, kus on võimalik end vette kasta ning ujuda ilma ajavõtuta 25 ja 50 m," lisas ta.

MM kestab laupäevani, mil on kavas teatevõistlused.