Aleksei Budõlin: maailma tase areneb kiiremini kui Eesti judo
Eesti judomaadlejad on olnud viimase paarikümne aasta jooksul ühed edukamad Eesti sportlased, aga tänavused täiskasvanute tiitlivõistlused jäid tulemuste valguses kahvatuks.
Kui läheme ajas tagasi, leiame Indrek Pertelsoni nime, kes võitis kaks olümpiapronksi, kaks hõbedat MM-ilt ja viis medalit EM-ilt. See teeb temast Eesti ühe edukama sportlase Gerd Kanteri, Irina Embrichi ja Erki Noole kõrval.
Aleksei Budõlin korjas lühikese ajaga tiitlivõistlustelt kaheksa medalit. Ehk Pertelsonist vaid ühe vähem. Medalite hulgas on olümpiapronks, aga samuti hõbe ja pronks MM-ilt ja viis medalit EM-ilt.
Sarnaselt Pertelsoni ja Budõliniga on Euroopa meistriks tulnud ka Martin Padar. Juhtus see 2009. aastal. Tema puhul ongi tähelepanuväärne, et kõik kuus tiitlivõistluste medalit võitis ta EM-ilt.
Korra on Euroopa meistrivõistlustel pronksini jõudnud Dmitri Budõlin, Künter Rothberg ja viimati mullu Grigori Minaškin. Tänavu jäi tiitlivõistluste parimaks 7. koht, mille sai EM-il Klen Kristofer Kaljulaid. Ja tõele au andes - üks medal siiski võideti.
Juhan Mettis võitis augustis Taipeis toimunud suveuniversiaadilt absoluutkaalus hõbemedali. Olulistel tiitlivõistlustel MM-il ja EM-il tuli meie parematel judomaadlejatel tunnistada aga vastase paremust. Ja kui mitte avaringis, siis teises ringis.
"Universiaadi medal oli väga hea saavutus, ma olin väga rahul sellega. Kui lisada aastasse veel EM-il esimeses ringis väljumine ja sama ka MM-il, siis ei saa kuidagi lugeda hooaega edukaks," sõnas Mettis ETV spordiuudistele.
Mettis sai tänavu harjutada nagu profisportlane, kuna lisaks EOK toetusele leidus veel rahastajaid. Oli võimalik teha kõik, mis vaja: harjutada mitu korda päevas, käia välislaagrites, võis keskenduda sporditegemisele.
"Alguses oli suure motivatsiooniga, aga tulemused ei tulnud järgi. Väike paus pärast olümpiat aitas sellele kaasa. Ta tegi küll hästi sügisel Tallinna MK-etapil, kus ta sai hõbemedali, aga pärast seda oli puhkus ja hästi tippspordi lainele ei saanud," sõnas Mettise treener Andres Põhjala.
"Põhiline viga, mis sai tehtud, oli see, et liiga vara sai hakatud võistlustel käima. Oleks võinud aasta esimeses pooles keskenduda rohkem vastupidavusele ja põhja ladumisele. Uue plaaniga saab teha paremini, aga tehnilise poole peal on suur küsimärk ja peab mingi lahenduse leidma, mida mina tänasel päeval ei näe," lisas Mettis.
Mullu EM-ilt pronksi võitnud Grigori Minaškini aasta rikkus trauma. Kevadel pärast ebaõnnestunud EM-i käis ta sportlase songa operatsioonil, tatamile naasis juuni lõpus.
"Mul oli ainult kaks kuud, et valmistuda MM-iks. Nii tavaliselt asjad ei käi ja on vaja normaalselt valmistuda, kui tahad midagi saavutada," selgitas Minaškin.
Varasemast keerulisem on ka koostöö treeneri Aleksei Budõliniga, kes töötab nüüd suurema osa ajast Šveitsi U-23 koondisega.
"Temaga me Tallinnas trenni ei tee. Teen plaani järgi. Saan Alekseist aru, tal on vaja elada. Mis teha, seis on selline ja tuleb liikuda edasi," rääkis Minaškin. "Ma pole enam noorsportlane ega mitte ka veteran. Tahaksin, et kõik oleks korras, siis võiks ka tulemusi näidata. Kahjuks praegu mõned asjad puuduvad."
Budõlin ise lisas: "Ma olen rohkem nagu mänedžer. Igapäevaselt ma ei tööta temaga. Me proovime teha nii, et ta tuleb rohkemaks ajaks Šveitsi ja teeme seal trenni."
Eelkõige tuntakse puudust kvaliteetsest sparringust. Budõlin toob näite: Šveitsis on 170, Eestis 35 judoklubi.
"Praegu meil on mõned noored, kes üritavad, aga maailma tase areneb kiiremini kui Eesti judo. Kui tekivad andekad, siis temaga annab trenni teha, aga süsteemi meil pole ja see on raske," sõnas Budõlin.
Toimetaja: Siim Semiskar