"Spordipühapäev" küsib: kas korvpallikoondisesse oleks vaja välismängijat?
Rahvusvahelise korvpalliföderatsiooni FIBA reeglites on kirjas, et rahvusmeeskond, mis osaleb FIBA poolt korraldatud turniiril, võib kasutada ühte mängijat, kes on oma kodakondsuse saanud naturalisatsiooni korras või ükskõik millisel muul moel olles vanem kui 16-aastane.
Eestis on aastaid selle üle arutletud, kuid pigem on jäänud mulje, et korvpalliliit soovib hakkama saada eestlastest mängijatega. Lõppev EM-finaalturniir aga näitab, et reeglitega lubatud võõrmängija kasutamise õigust kasutatakse usinalt. Tugevad ameeriklasest mängijad olid EM-il kasutada näiteks Poolal, Iisraelil, Gruusial, Montenegrol ja ka finaali pääsenud Sloveenial.
Endisele Eesti korvpallikoondise kaptenile ja praegusele Audentese spordigümnaasiumi treenerile Rauno Pehkale aga tundub, et koondise juurde poogitud leegionäri kasutamine on aina vähem populaarsust koguv trend.
"Pigem mulle tundub, et sellele EM-finaalturniiril on riigid kasutanud seda võimalust vähem. Ei ole Lätil, Leedul, Venemaal. Lätil ja Leedul ei olegi olnud traditsiooniliselt võõrmängijat olnud. Venemaal oli, kui nad tulid Euroopa meistriks, siis oli seal JR Holden," sõnas Pehka Vikerraadiole.
"Ukrainal ei olnud, kuigi nad ennem kasutanud. Pigem mulle tundub, et neid riike on just nagu vähemaks jäänud, kellel on lubatud välismaalane kaasas. Sloveenial on väga kvaliteetne välismaalane."
Tõepoolest. Juunis sai ameeriklane Anthony Randolph naturalisatsiooni korras Sloveenia passi ning 2.11 pikk Madridi Reali eesliinimängija on sloveenide koondises täitnud olulist rolli.
Ameeriklasest tsentri kaasamisel rahvuskoondisesse oli suur roll Randolphi klubikaaslasel Luka Doncicil, kes pakub välismaalasele koondise juures vajaliku tuge ja on talle isiklikuks tõlgiks. Praegu on Randolph Sloveenia eest EM-il visanud keskmiselt 11,8 punkti ja võtnud 5,4 lauapalli.
Kuid sarnaselt Eestile on ka Sloveenia kodakondsusseadus väga karm ja ütleb üheselt, et topeltkodakondsuse omamine on keelatud. Siiski suutis kohalik alaliit veenda Sloveenia parlamenti, et teha Randolphi osas erand ning plaan saigi teoks. Muide, Randolph pole ainuke välismaalane, keda Sloveenia koondis on püüdnud enda ridadesse meelitada. Kaks aastat tagasi 2015. aasta EM-il prooviti endale krabada ameeriklast Bryant Dunstonit, kuid tookord ei jõutud talle kodakondsust õigel ajal vormistada ja nii on Dunston esidanud näiteks Armeeniat.
Rauno Pehka arvab, et ka Eestile saaks mõne tugeva välismaalase palkamine olema raske ülesanne. Selge on see, et sobiv kandidaat soovib tavaliselt alles jätta ka oma eelmist kodakondsust ja Eesti seadusandlus seda ei tolereeri.
"Ma arvan, et Eestil ei ole kerge vastavalt kehtivale seadusandlusele ühtegi välismaalast võtta, kuna reeglina tahaks võtta mõnda head ameeriklast. See kodakondsusseadus ei ole võimaldanud seda kuigi lihtsalt vormistada, nii et selles mõttes ma ei näe mingit probleemi, kui me ei võta ühtegi välismaalast ja proovime omade jõududega hakkama saada ja lootus on muidugi noortel."
Tulles tagasi EM-il suurepäraselt esineva Sloveenia juurde võib öelda, et nad pole alati tiitlivõistlustel esinenud nii säravalt kui tänavu. Pärast 1992. aastal FIBA liikmeks saamist on küll iga kord kvalifitseerutud EM-finaalturniirile, kuid medalimängu sekkuti esmakordselt 2009. aastal, kui pronksimatšis jäädi vaid punktiga alla Kreekale.
Suurem läbimurre ongi koondist tabanud käimasoleval EM-il ning kui välismeedia jaoks võib pääsemine finaali tunduda sensatsioonina, siis sloveenid ise panidki endale enne turniiri eesmärgiks medalikoha.
Hoolimata homse finaali tulemusest saab öelda, et Sloveenia on juba ajalugu teinud, sest varem pole EM-il poodiumile tõusnud nii väikese rahvaarvuga riik. Seni oli rekord 2,8 miljoni elanikuga Leedu käes, kuid Sloveenia rahvaarv on kaks miljonit.
Kuid mis on puudu Eesti koondisel, et kui mitte sama eredalt särada, siis vähemalt regulaarselt EM-finaalturniirile pääseda? Kahel korral Eesti koondisega EM-le pääsenud Rauno Pehka arvab, et vaja oleks säravaid mängijaisiksusi.
"Sloveenia kohta ei saa ka öelda, et nad alati on saanud. Seekord vist on esimest korda üldse, kui nad jõuavad Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril medalimängudele. Jah, nad on stabiilsed tugevad olnud, aga sellist eredat läbilööki pole neil olnud. Väikestel riikidel on selleks vaja toimivat süsteemi, kuid ka väga eredat mängijaisiksuste esilekerkimist. Veel parem on, kui neid kerkib ühel ja samal ajaperioodil üles mitu, siis on siis on juba võimalused suuremad."
Tuleme aga veelkord tagasi Eesti koondise juurde. Juba novembris alustab meie koondis maailmameistrivõistluste kvalifikatsiooniturniiri ning lahtisi otsi on palju. Nende seas küsimused, kes jätkab Eesti koondise peatreenerina ning kas koondise aitamiseks leiavad jõudu ka meie vanameistrid. Välismängija kaasamisest koondisesse pole juttu tehtud ja ilmselt ei tehtagi. Kuid endine tippmängija Pehka leidis, et ka meie enda tagala on noormängijate näol päris tugev ning pigem tasuks koondises katsetada lootustandvaid noori, kui et pakkuda kohta mõnele kogenud leegionärile.
"Meil on nii-öelda lootus helgele tulevikule mängijate näol, kes praegu veel on veidi noored, et esindada meeste koondist. Kuigi juba mingis mõttes nad võiksid seda teha. Aga mõne aasta pärast kindlasti on meie koondis küllalt löögijõuline. Ka praegu peetud valikturniiril alistati nii Makedoonia kui Kosovo, kindlalt pääseti alagrupist edasi. Ma ei näe üldse mingit põhjust. Ma arvan, et me mängime head korvpalli, lihtsalt meie mängijate valik pole olnud võib-olla nii rikkalik, kui meie naaberriikidel. Kuid ma olen kindel, et see olukord paraneb ja kas või meenutades eelmist EM-finaalturniiri, siis Leedu, kes suures osas oli sama võistkonnaga, suutis Eestist olla üle ühe punktiga ja Läti, kes täna jõudis veerandfinaali, natukene nõrgemas koosseisus, kui täna mängivad, ent mängis koduväljakul ja seal poolajaks Eesti oli päris pikalt ees ja see mäng lätlastele tuli võit, aga tuli väga keeruliselt."
Pikemat usutlust Rauno Pehkaga lõpule jõudvast korvpalli EM-st ja Eesti koondise väljavaadetest tulevikule saab kuulata pühapäeval kl 18.15 Vikerraadio saates "Spordipühapäev".
Toimetaja: Siim Boikov