Kuidas, mida ja kui palju peaks Eesti spordimeedia kajastama? Millised spordialad on meil üle- ja alakajastatud? Kas pallimängud võtavad kogu tähelepanu ja teistele ei jäägi midagi? Kuidas leida võimalus nii-öelda vähem atraktiivsete või väiksemate spordialade näitamiseks ja neist kirjutamiseks? Kui palju määrab lugeja ning vaataja huvi? Mis on selles kõiges ERR-i ja erameedia roll?

Terve rida küsimusi, mis Eesti spordiringkondades teatud aja tagant ikka tõstatuvad. Tänapäeval enamasti sotsiaalmeedias, aga kindlasti ka inimeste omavahelises suhtluses silmast silma. Seda diskussiooni ei ole võimalik lahendada ühe loo või saatega. Nii suurt eesmärki pole mõtet panna ka täna. Kuid et ka ERR-i toimetusele on viimastel nädalatel jälle laekunud kriitikat erinevate valikute kohta, siis arutlegem teema üle taaskord. Kriitikat karta pole ju mõtet, õppida annab kuuldust midagi alati.

Oleg Ragilo on läbi ja lõhki hingega spordiinimene. Ta aitas hooldemehena Kristina Šmigun-Vähi nii maailmameistriks kui olümpiavõitjaks. Ta töötab juba pikemat aega USA murdmaasuusatamise koondise määrdetiimis, juhtides sealset meeskonda. Ta on kahe noore jalgratturi isa. Ehkki tööga seoses viibib Ragilo palju ka Eestist eemal, siis on ta Eesti spordimeedia regulaarne tarbija. Näiteks "Aktuaalse kaamera" spordisaate jälgimine kuulub Ragilo harjumuste hulka.

Ragilol on üht-teist südamel. Ta räägib spordi meedias kajastamisest, kusjuures eelkõige avalik-õiguslikus ERR-is. Mõnes mõttes esindab ta mitmeid spordihuvilisi, kes neil teemadel sotsiaalmeedias ikka südant valutavad.

"Muret teeb spordiuudiste kallutatus pallimängude poole. Seal ei ole midagi teha, kui õhtul istun diivani peale maha, oodates "Aktuaalset kaamerat" ja spordiuudiseid, siis abikaasaga koos istume ja vaatame silmad suured: pallimäng, järgmine pallimäng, järgmine pallimäng, järgmine pallimäng ja siis ütleb uudiste lugeja, et lõpetuseks tuleb lühike uudis mingist teisest spordialast," rääkis Ragilo Vikerraadiole.

"Ma ei eeldagi, et seal peaks olema rattasport või suusatamine, aga minu jaoks on ERR-i eesmärk eelkõige anda infot spordiuudiste kohta, kus on eestlased osalenud. Suure tähtsusega sündmused, tiitlivõistlused välismaal, seal ei pruugi eestlased osaledagi. Iseenesest mõistetav, et kui on jalgpalli MM, ükstapuha mis olümpiaala MM, siis uudised tuleks ette lugeda. Tähtsam roll on ERR-il minu jaoks Eesti uudiste lugemine, mõtlen just uudiste lugemist ja mitte analüüsimist uudistesaates," lisas ta. "Tihtipeale on pallimängudes nii, et uudis tuleb ära ja siis läheb analüüsiks. Uudistesaates läheb analüüsiks, intervjuud treenerite ja mängijatega."

Ragilo sõnul võiks olla populaarsemate alade jaoks eraldi saade, kus seda analüüsi teha saab. Uudistesaade peaks siiski jääma peamiselt tulemuste lugemiseks. "Lõppkokkuvõttes võistlevad kõik spordialad sponsorite nimel ja sponsorid tahavad saada kajastust. Pallimängudel on see kajastus väga-väga suur ja teistel aladel ei ole seda kajastust," lisas ta.

"Ma olen selle pooldaja, et ERR võiks aidata kajastamisega tuua raha Eesti sporti just koondise tasemel. Mitte nii väga klubi tasemel. Klubidest kasvavad välja koondise sportlased, aga klubi eesmärk on ju meistritiitlit võita, eesmärk ei ole toota palju sportlasi, kes on lõpuks koondises. ERR võiks mängida sinna väravasse, mis aitaks Eesti sportlastel maailmas välja paista.

Sportlase ainuke vastutus on kõvasti treenida ja tulemust näitada, võib-olla tekib huvi toimetustel seda kajastada. Otseselt keegi midagi teha ei saa, kas sportlane peaks oma aega raiskama, et sotsiaalmeedias kampaaniat teha? Alaliit võiks seda teha, näiteks laskesuusaföderatsioon on väga edukalt seda teinud - talv läbi on laskesuusatamine televisioonis esindatud," lisas Ragilo.

Johannes Vedru andis Ragilo arvamusele ka vastuse. "Esiteks on ERR-i sporditoimetuses oma uudiste valikus kahtlemata vaba. Kuigi ETV spordisaade on jätkuvalt väga tähtis kaubamärk, tasub spordialast kajastust vaadata ERR-is justkui komplektina. Selle komplekti moodustavad spordiportaal, raadio ja televisioon," rääkis spordiajakirjanik.

"Just televisiooni uudistesaate kontekstis on toimetus seisukohal, et tänapäeval peaks telesaade välja nägema ka televisiooni-pärane. See tähendab ühtlasi, et ka kõiki olulisi uudiseid pole telesaates võimalik alati kajastada – tihti puudub vastav võistluspilt. Siinkohal tulevad appi raadio ja portaal. Nende kolme meediumi koosmõjus peaks kogu oluline info spordisõpradeni siiski jõudma.

Toimetuse üldine seisukoht on, et pelk tulemuste ettelugemine pole televisioonis tänapäeval kõige parem lahendus. Loomulikult saaks uudiste valikut suurendada, kui rohkematest sündmustest oleks olemas tänapäevastele standarditele vastav kaamerapilt.Siinkohal on võimalus kaasa aidata võistluste korraldajatel, paljud valikud tingib ka korrespondentide võrgu piiratus – igal pool üle Eesti pole ERR-il lihtsalt kogu aeg kaamerat võtta.

Mõistagi on telesaate kontseptsiooni üle võimalik arutleda ning ka konstruktiivselt vaielda," lisas Vedru.