Eesti korvpallikoondis alustas uut MM-valiksarja võõrsil ning saavutas neljandal veerandil Sloveenia vastu 11-punktilise edu, mängis selle siis maha, kuid teenis siiski lisaajal pöörase 94:93 võidu. Teises kohtumises juhiti kodupubliku ees Tšehhi vastu viimastel minutitel viie punktiga, aga Tšehhi oli otsustavatel hetkedel kindlam, võites 97:92.

Miks meil mängulõpud käest kipuvad minema? "Miks osa sportlased saavad rohkem raha või palka ja kuulsust? Paljud tasavägised mängud lähevad lõpu peale – minuti, 30 sekundi, kahe minuti peale – ja nende võitmiseks peab olema hea närv, külm pea ja oskused. Ja õigetele mängimine. See ei ole lihtne, see tundub väljast, et oi, kuidas ta nüüd eksis ja kuidas ta mööda viskas," arutles Enden saates "Hommik Anuga". "Tegelikult ju Tšehhiga mängisime kohad välja, mitmel mehel olid täiesti vabad võimalused, aga seal tekkis sama efekt, mis on vabavisetel, et kui sul on liiga palju aega ja sa hakkad mõtlema, et pean sisse viskama, siis sa tavaliselt ei viska sisse. Vabavisetel on ka see aeg. Mõni mõtleb, miks väga hea viskaja viskab vahel vabavisked mööda – puhas psüühika! Hakkad lihtsalt mõtlema ja mingi väike mehike hakkab sul rääkima peas, et ma nüüd olen vaba, ma pean sisse viskama! Ja siis sa tavaliselt viskad mööda. Mängude lõppude võitmine on kunst ja seda tuleb osata."

Ehk siis ikkagi närvide mäng? "Eks ta on see ka ja eks see nõuab ka kogemusi ja nõuabki persoone, kes kasvavad selleks, et nad suudavad neid mänge võita," selgitas Enden. "Kui me vaatame selles samas Tšehhi mängus [Tomaš] Satoransky tegemisi, söötis küll ühe või kaks korda palli puhtalt auti, aga seal oli lihtsalt ebakõla, aga kui täpselt ja kui õigel ajal need asjad liiguvad! Teda ei viinud rütmist välja mitte ükski asi, isegi kui [Joonas] Riismaa talt palli ära võitis, ta mängis täpselt samamoodi edasi – visati talle korv, keegi mängis valesti, ta läks lihtsalt meeste juurde, seletas selle asja ära, kõik said aru. Ta pani kõik asjad paika nagu malenupud."

"Meie mängijad on kõvasti kasvanud. Kui me ilusti võitsime Sloveeniat, siis seal oli vastupidine näide [Gregor] Hrovat, kes selle viimase söödu audist ära päästis," lisas Enden. "Ükski tark ja väga kogenenud mängija ei oleks teinud sellist otsust, see oleks visatud kaarega oma ründetsooni, et oleks aega kulunud. Aga ta viskas selle otse meie kätte. See näitab mängija n-ö küpsust, tema mängulugemisoskust ja IQ-d ja meelerahu sel hetkel."

Eesti senine parim tulemus on Euroopa meistrivõistluste kuues koht, mis saadi 1993. aastal. Kas seda tulemust on võimalik korrata või üle teha? "On võimalik korrata ja ma arvan, et on võimalik ka üle teha. Ma ei pea seda üldse mingiks võimatuks ega utoopiaks," kinnitas Enden. "Mis sisu meie meestes on? Sisu on kõvasti, see sisu on paranenud. Lihtsalt on vaja, et kõik need pusletükid läheks paika, et õigel ajal oleks õiges vormis, et kõik oleks terved. Õnne on ka spordis vaja, ka tippspordis, midagi pole teha. Ja 1993 meil oli õnne."

Eesti peab järgmised kohtumised valiksarjas veebruari lõpus ja märtsi alguses, kui kahel korral kohtutakse Rootsiga. "Ma olen alati optimist, kõiki asju saab ära lahendada, kui väga tahad ja oskad teha. Aga ma väga ei usu, et meil on praegu veel šanssi MM-finaalturniirile jõuda," tunnistas Enden. "Aga me peaks igal juhul võitma nüüd Rootsit paar korda, et saada alagrupist edasi, et saada väga häid mänge, mis on jälle kasuks sellele, et me areneks edasi ja nelja aasta pärast oleksime oma koduseks EM-iks rohkem valmis. Neid mänge on vaja nii rahvale kui ka poistele, kes mängivad."

Enden tuli Nõukogude Liidu koondisega nii maailmameistriks kui ka Euroopa meistriks, aga olümpiamängudel jäi tal mängimata. "Neid nappe kordi oli kolm," tõdes ta. "Nii palju natuke mõtled, et on kahju küll, et me 1984. aastal ei saanud mängida Los Angeleses ameeriklaste vastu, sest me olime ülikõvad ja seda on [peatreener Aleksandr] Gomelski ka öelnud – ja sellest ma ka raamatus kirjutan –, et see sats oli tugevaim, mis tal üldse kunagi on olnud. Siis oli [Arvydas] Sabonis veel terve, oli [Vladimir] Tkatšenko terve, oli kooslus vanadest ja noortest. Ja me Euroopas võitsime kõiki vähemalt 30 punktiga."

Enden veetis suurema osa enda karjäärist Venemaal Moskva CSKA ridades. Mis tundega ta praegu vaatab neid uudiseid, et Venemaa ja Valgevene sportlased lubatakse neutraalse lipu all suurvõistlustele. On see õige? "Ei ole. See ei ole õige. See ei ole õige sellel samal põhjusel, mis on toimunud juba väga pikka aega," nentis Enden. "See on loomulik ja see otsus, mis tehti, oli õige. See, et nüüd praegu lubatakse, tekitab ju segadust ka nendes sportlastes, kes teiste riikide sportlased – kuidas käituda, kuidas olla. Ma arvan, et see on vale, seda ei tohiks teha."

Kas Moskva CSKA koht on Euroliigas? "Hetkel kindlasti mitte," sõnas Enden, öeldes, et on selles küsimuses täiesti kompromissitu. "Absoluutselt. Siin ei saa kaheti mõtlemist olla."

Küsimusele, kas ta oma endiste meeskonnakaaslastega suhtleb, vastas Enden. "Aeg-ajalt suhtlen. Üldiselt sünnipäevadel või mõne üksikuga niimoodi aeg-ajalt helistame."

Kas nad on omavahel praegusest olukorrast rääkinud? "Ei, ma ei ole seda puudutanud. Kahel põhimõttel. Esiteks, kui ma telefoni teel räägin, kui ta on meiega n-ö sama meelt, ta ei saa seda väljendada või siis tal tekivad pahandused," selgitas Enden. "Ma ei tea seda ja sellepärast mina ei ole seda teemat puudutanud. Ja teisest küljest, kui ta on n-ö Putini-meelne, siis me läheme riidu või me enam ei räägi lihtsalt. Sellepärast mina ei ole seda teemat küll alustanud kordagi."