Saates rääkisid Jefimova, Morkovkina ja Relander enda eesti keele loo; kui vanalt nad eesti keelt õppima hakkasid; kui lihtne on eesti keelt õppida; kas Eestit esindav sportlane peaks oskama Eesti keelt; kuidas julgustada inimesi eesti keeles rääkima.

"Ma arvan, et ta võiks kindlasti seda osata ja rääkida," arvas gümnaasiumi lõpuklassis õppiv Jefimova. "Ma ei räägi nüüd nii, et kõik oleks perfektne. Ma arvan, meil kellelgi pole tegelikult eesti keel perfektne, äkki eesti keele õpetajatel on. Aga jah, ma arvan, et võiks ikka, kui pärast starti näiteks läheb intervjuud andma, võiks n-ö standardküsimustele vastata äkki. See oleks lahe, kui Eesti sportlased, kes ikkagi esindavad Eestit, oskaks eesti keeles oma kommentaare jagada."

Ka Relander nõustus: "Minu arust küll, jah. See on ju austus ja sa pead ju suutma kommunikeerida ka oma riigi inimestega. Eestis on siiski ainult üks ametlik keel, siis võiks ju osata. Soomes on näiteks kaks keelt, siis võib olla emb-kumb, aga minu arust, jah, see on väga tähtis ja austus riigi vastu ka."

"See on huvitav küsimus tegelikult," mõtiskles Morkovkina. "Teate, ma tean ja tunnen inimesi, kes põhimõtteliselt ei räägi üldse eesti keelt, aga nad on väga uhked ja nimetavad ennast eestlasteks. Me keele pärast põhimõtteliselt ei pea panema vetot inimestele, vaid mis ta ise tunneb tegelikult ja kuidas ta väljendab seda. Mina arvan niimoodi, et kui sa võtad särgi, kus on Eesti logo, kui sa paned selle särgi selga ja kui sa lähed uhkusega esindama Eestit ja sa tood midagi, sa võidad, siis mis vahet siin on, mis keeles sa räägid? Kui inimene tunneb, et ta on selle riigi nimel valmis pingutama ja spordis eriti – kui palju sa teed selle jaoks, kui palju sa lähed läbi valu, et saavutada midagi ja kui sa oled valmis esindama oma armast pisikest riiki… Eesti keel tuleb raskelt võib-olla, see sõltub keskkonnast. Kõige tähtsam on see, kuidas inimene teeb."

Ka Luuk arutles muuhulgas, kas ja miks on vajalik, et Eestit esindav sportlane räägiks eesti keeles; kuidas Eesti Olümpiakomitee sportlasi selles abistab ja toetab; kas alustada võiks lihtsamate lausete või stampväljendite äraõppimisega.

"Ma mõtlen alati niimoodi, et kui sa oled ikkagi juba Eestit esindama saanud, nõnda väikesest kohast suurele maailmaareenile ja kui see hümn, mis on ka väga eriline, kõlab sinu auks, siis sa ikkagi võiksid seda eesti keelt ka rääkida ja ennast nii palju kui võimalik väljendada," arutles Luuk. "Ma ütleks, et meil on koondistes ikkagi väga hea seis. Saab ka välja tuua erinevaid sportlasi, kes on väga hiilanud oma eesti keele äraõppimise oskusega, mõni oskab väga hästi väljendada end isegi intervjuud andes."

"Vahel ma mõtlen erinevate sportlaste peale, kui ilusti nad oskavad eesti keelt kasutada oma kõnedes. Selliseid sportlasi on ka," jätkas Luuk. "Meid on nii vähe, ma alati rõhun sellele, et meid on nii vähe, siis me peamegi suutma selles ilusas haldjakeeles, nagu on ka olümpial välja toodud, rääkida."

Kuula kogu vestlust juuresolevast klipist, R2 kodulehelt, Eesti Raadio äpist või Spotifyst!

* * *

"Spordis ainult tüdrukud" on ERR-i sporditoimetuse taskuhäälinguvormis saade, kus naisspordiajakirjanikud vestlevad erinevatel teemadel naistega spordis ja spordist. Saatejuhid on Debora Saarnak ja Maarja Värv, helirežissöör Algis Pauljukaitis.

Kui sul on saatejuhtidele küsimusi või ettepanekuid, milliseid teemasid võiks lahata ja keda külla kutsuda, siis kirjuta meile aadressil sporditydrukud@err.ee.