Kergejõustik püüab muudatustega võita ala populaarsust. Kuna kaugushüppes on palju üleastutud katseid, kus sportlane ei saa tulemust kirja, siis see mõnede otsustajate arvates mõjub ala mainele halvasti. Teised pole sellise mõttekäiguga aga üldse nõus.

"Kõigepealt - mis probleemi me lahendame? Mis häda nende kaugushüppevõistlustega on? Kas on sportlased või pealtvaatajad kurtnud? Liiga palju üleastutud katseid - on üks argument. Aga see on osa kaugushüppest," lausus Kilumets ETV saate "Ringvaade" vahendusel.

"Mis saaks olla põnevam, kui mitmevõistluse favoriit on kaks katset üle astunud ja läheb kolmandale katsele? Pinge! Kas ta saab tulemuse kirja? See on osa kaugushüppest."

"Lastevõistlustel mõõdetakse äratõukekohast. See on väga tore, eduelamus - lapsed saavad tulemuse kirja. Kiidan heaks selle!" jätkas endine mitmevõistleja. "Aga veel kord - mis probleemi me lahendame?"

Kilumets nõustub, et kergejõustik on oma olemuselt üsna konservatiivne ala ja tegelikult vajab muudatusi. Küll aga mitte sellist. "Tehke muudatusi muudel aladel, aga ärge kergejõustikku näppige - ma tegelikult ei arva nii," lausus ta.

"Ala peabki arenema. See ongi selle idee taga, et ala tahab populaarsust, olla vaatajatele arusaadav. Sealt need ideed tulevadki. Aga see idee ei aita kuidagi kaasa ala arusaadavaks tegemisele, põnevusele."

Kilumetsa sõnul on idee pooldajate ainus tõsine argument see, et nii käitudes saadakse paremini teada inimvõimete piirid. "Me ei pea pakku jälgima ja kihutame peale. Näiteks Miltiadis Tentoglou, maailma parim meeskaugushüppaja on öelnud, et lõpetan päevapealt karjääri, kui te sellist jama hakkate tiitlivõistlustel tegema," ütles spordiajakirjanik.

"Aga ma olin väga pettunud, kui Malaika Mihambo - üks paremaid naiskaugushüppajaid maailmas - ütles, et oi kui tore mõte, mulle täitsa meeldis! Ma olin tõesti pettunud, sest mõtlesin, et ainus võimalused sellised ideed ära nullida on, kui kõik sportlased ühisrindena ütlevad: lõpetage lollused!"

"Tõesti võivad hüpped minna natuke pikemaks, aga kui palju, see on iseasi. Täna ühes artiklis oli, et äkki kümme protsenti. Kaob ära paljudel sportlastel see õudusunenägu, et pean saama jala pakule - veel kord, see on osa kaugushüppest," toonitas Kilumets.

Temaga samal arvamusel on ka Eesti kaugushüppe rekordiomanik Ksenija Balta. "Minule kui sportlasele, kes on sellega varem tegelenud, see mõte üldse ei meeldi. Kaob ära põnevus vaatajatele, vau-efekt. Kõik ootavad seda katset, kas ta astub üle või ei astu. Sa tead, et ta on heas vormis, aga kas ta tabab tappu hästi?"

"See on omaette kunst, mida treenitakse, mõõdetakse samme. Kas otsime kaugushüppajat, kes hüppabki kõige kaugemale üldse? Või tahame teha selle ala põnevaks läbi selle, et eksisteerib väike õnnefaktor ka. See näitab ka seda, kuidas sportlane suudab oma närvikavaga hakkama saada. Sest pakutabamine on väga stressirohke."

"Sportlasena ma saan aru, et see ongi tore asi teada saada, milleks oled reaalselt võimeline," mõistab Eesti rekordi 6.87 omanik. "See kõik on väga äge ja on olnud päris mitmeid kordi, kus oleks Eesti rekord täiesti teistes numbrites."

Mis see oleks? "Kindlasti üle seitsme meetri."

Uuendust kasutatakse lähiaastatel üksnes kommertsvõistlustel ja tiitlivõistlustele see eeldatavasti niipea ei jõua.