"No ma arvan, et sport on küll emotsionaalne ala, aga sportlastel on kindlasti üksjagu külma pead. See ei ole mingi üllatus, aga olgu see siis siinkohal ära öeldud – ma arvan, et sportlased on ühed kõige ratsionaalsemad karjääriplaneerijad juba noorest peast," sõnas Kaljulaid ERR-i aastalõpuintervjuus. "Ja see, kui konkreetselt nad suudavad esitada oma soove ja vajadusi, on ju äärmiselt oluline, sellepärast et siis me saame EOK-s vaadata, millega me saame ka arvestada. Ja loomulikult on see ka nende alaliitude suhtes äärmiselt oluline, et hästi konkreetne on see maailm. Null ja üks."

"Kui me ütleme, et tahame, et meil oleks kõikidel spordiväljakutel, spordisaalides, jalkaplatsidel üleval sildid, mis lihtsas keeles ütleksid lapsevanemale, lapsele ja treenerile, kõigile, kuidas me ennast siin platsil üleval peame, siis see on konkreetne projekt, millele me saame leida rahastuse. Kui meil on A- ja B-kategooria sportlased, kelle ettevalmistus näiteks on kallim, kui Team Estonia rahakott välja kannab. Kui see on täpselt sõnastatud, millest jääb puudu, et näiteks MK-d, millel on vaja kvalifitseerumiseks punkte koguda toimuvad teisel pool maakera, see vajab suuremat abi ja tuge, siis on võimalik konkreetselt selleks tegevuseks leida kindlasti sponsoreid," arutles Kaljulaid. "Küsimus ongi selles, et kui sa lihtsalt jääd üldsõnaliseks, et meil oleks vaja rohkem raha, siis me kindlasti seda tulemust ei saavuta. Meil on ajaloos edukaid sportlasi, kes isegi olemata täiesti tipus võisid öelda, et neil oli tegelikult rohkem eraraha kui riigi raha. Ja ma arvan, et me kõik teame, kes need ka olid. Sellist lähenemist on meil rohkem vaja. Nagu ütles Miia Ott, rääkides Kääriku kärajatel – ise peab ka tubli olema."

Viimastel aastakümnetel on muutunud nii spordi vaatamise harjumused kui ka arusaam sellest, kui palju on sport meelelahutus ja kui palju midagi muud, et mitte öelda... enamat.

"Ma arvan, et see küsimus ei päde. Samamoodi nagu see ei päde ju kultuuri kohta. Kas kultuur on meelelahutus või kajastab kultuur meile meie ühiskonnas toimuvaid sügavaid allhoovusi? Ta on nii ühte kui teist ja täpselt samamoodi sport on kindlasti ka meelelahutus. Väga paljude inimeste jaoks ta ongi ainult meelelahutus, teiste jaoks on ta töö," mõtiskles Kaljulaid. Me teame, et just pallimängudes on see tegelikult päris paljudele ka elu esimene palgaline karjäär. Ja loomulikult on sport midagi, mille peale loodab näiteks meie riik, et meil oleksid ajateenistujad, kes jaksaksid ennast liigutada, et meil oleksid keskealised ja vanemad, kes jätkaksid aktiivse spordi tegemisega selleks, et tervisekassal kuluks nende peale vähem ressursse. Nii et nii nagu kultuurgi, on ka sport mitmetahuline ja sa ei saa öelda lihtsalt, et on meelelahutus. On tõsine asi."

President Kersti Kaljulaid on ise kirglik harrastussportlane, aga milline on ta sporti kõrvalt vaadates? "Ma kindlasti ei karju ärevatel hetkedel, ma olen pigem see, kes on hästi vaikne. Tööl ka, midagi on päriselt metsa läinud ja tuleb midagi öelda, siis ma olen pigem hästi vaikne," avaldas ta. "Aga seda on tulnud ka mul ette, et ma hästi ei suuda vaadata. Mäletan meie vehklejate olümpiafinaali, siis vaatasin natuke ja siis natuke ei vaadanud, läksin ja tegin midagi muud. Tõepoolest on ka neid hetki, kus ongi nii raske. Näiteks ka iluuisutamine on üks ala, mida minu arust on kergem vaadata järele. Kui sa juba tead, kuidas läks. Sellised alad, kus hetkega hästi palju toimib, neid on kergem vaadata tihti järele. Ja võib-olla kestvusalade puhul on siis seda tore jälgida kogu aeg. Näiteks Madis Mihkelsi Euroopa meistrivõistluste sõitu ikka püüdsin kogu aeg vaadata, aga viimasel hetkel panin ka korraks silmad kinni."

***

Vaata ka spordiaastat kokkuvõtvat saadet "Aasta tipphetked 2024. Sport" ETV-s 29. detsembril kell 18.45.