Eesti EM-koondisesse kuulusid täiskasvanute seas Anette Vaher ja Valeria Valasevitš ning juunioride vanuseklassis Sofia Jakovleva, Elys Kretelle Kukk ja Anna Karolina Obolonina.

Kui 16-aastane Vaher oli täiskasvanute mitmevõistluses 23., siis iseäranis tõusevad esile kolm esikümnekohta juunioride hulgas. Nii Kukk kui ka Jakovleva pääsesid üksikharjutustes finaali – Kukk oli lindikavas juunioride EM-i viies ja Jakovleva kurikakavas seitsmes.

Laiemat pilti vaadates on õigustatud rääkida noorte Eesti iluvõimlejate aegade parimatest Euroopa meistrivõistlustest. Spordiala eestvedajatega vesteldes tuuakse välja arengu loogilised põhjused: tõus treenerite tasemes, infrastruktuuri areng ja mõneti erakordne seltskond noori sünniaastaga 2010.

Eesti koondise eduka esinemise Euroopa meistrivõistlustel Budapestis võtab esmalt kokku koondise treener Julia Tjomuškina.

"Oleme väga õnnelikud, et meil tuli nii silmapaistev tulemus. Eesti saavutas esimest korda võistkondlikus arvestuses kuuenda koha, 40 riigi konkurentsis. Meie võimlejad tegid oma kavad puhtalt ja tulemused olid ikkagi üle ootuste head. Ühtegi ebaõnnestumist ei olnud. Kõik sooritasid kavad puhtalt, emotsionaalselt ja ilusalt," rõõmustas Tjomuškina.

Kolm Eesti võimlejat said EM-il koha esikümnes, kuid võistkondlikku kuuendat kohta hinnatakse siiski kõrgemalt. "Selle üle oleme eriti uhked. Meie iluvõimlemise tase on viimastel aastatel kõvasti tõusnud. Meil on väga andekad ja noored treenerid ja sportlased, kes teevad väga head tööd, tahavad ennast arendada ning pidevalt juurde õppida."

Eesti Võimlemisliidu spordidirektor Margot Võssokov nõustub Tjomuškina hinnanguga. "Tõepoolest, võistkondlik kuues koht oli säravaim tulemus, sest see näitab nii võistkonna kui ka erinevate võimlejate stabiilsust. Harrastajate arv on meil Eestis olnud stabiilselt kõrge, aga ma ütleks, et hiljutised saavutused on tulnud just treenerite hea töö tulemusena."

"Kõik tüdrukud tegid oma ära," lisas iluvõimlemistreener ning kohtunik Tiina Tolmoff. "Ehk siis vahendi kaotuseid ei olnud. Kõik oli stabiilne ja ilus. See on mõnes mõttes lausa harukordne, sest terve koondis näitas võrdselt head taset."

Pariisi olümpiamängude järel muutuvad iluvõimlemises reeglid leebemaks. Trikitamist jääb vähemaks ja kavad muutuvad pealtvaatajatele lihtsamini jälgitavateks.

"Praktikas tähendab see seda, et ala liigub sinna, et kavad oleksid artistlikud, et võimleja ei teeks tuhat asja korraga ja kava oleks muusikaga kooskõlas. Kogu iluvõimlemismaailm püüdleb selle poole, et see oleks nagu etendus ning võimleja oleks korraga sportlane ja artist," selgitas Tolmoff.

"Uued reeglid näevad hetkel välja niimoodi, et kui varem oli meistriklassis üheksa elementi, siis nüüd kaheksa. Vähem on ka liitelemente. Nüüd on ainult üks lubatud, varem kolm. Ja risk ehk kõrge vise, mille all tehakse vähemalt kaks pöörlevat elementi. Kui varem oli lubatud viis, siis nüüd neli. Samuti tantsusammude ajal ei ole enam lubatud trikke teha. Kui võimleja tantsib ehk väljendab oma kava, siis peab see puhtalt ainult tants olema."

Järgmise aasta 28. maist kuni 1. juunini toimuvad Eestis esimest korda täiskasvanute Euroopa meistrivõistlused. "Eesti kohtunike jaoks on see kindlasti väljakutse. Eestis on tegelikult väga palju rahvusvahelise tasemega kohtunikke. Käime Eestit alati väärtikalt esindamas. Nüüd on meile palju häid kohtunikke külla oodata," ütles Tolmoff.

"Meie peaeesmärgiks on kõigepealt võistlused ära korraldada," alustas Võssokov. "Eks meil on seda ärevust ja elevust, sest EM toimub ikkagi esimest korda Eestis. Eesti võimlemisliit teeb endast kõik, et EM oleks hästi korraldatud. See on tõeline väljakutse! Sportlikus mõttes on eesmärgiks võimalikult suur koondis. Meil on olemas nii juunioride kui ka meistriklassi rühmakava koondis, lisaks meistriklassi võimlejad. Individuaalide ja juunioride koha pealt meil kindlasti küsimusi pole, aga meistriklassi rühmakava koondise osalemine on väikese küsimärgi all. Väga loodame, et oleme EM-il täies koosseisus esindatud," ütles Võssokov.