Soomlasest tagamängija põlise duelli eel: on suur asi sellest osa saada
Eesti korvpallimeistrivõistluste finaalseerias kohtuvad taas põlised konkurendid BC Kalev/Cramo ja Tartu Ülikool Maks&Moorits. Alates hooajast 2005/06 on Eesti suurimate linnade esiklubid korvpallifinaalis mänginud 12 korda.
Samad võistkonnad kohtusid finaalseerias ka mullu, kui Kalev/Cramo teenis mängudega 3:0 kindla seeriavõidu. Võrreldes seniste sõelmängudega on Kalev saanud ridadesse tagasi kõik senised põhitegijad ja rotatsioon on finaalseeriaks kümnemeheline.
"Ma arvan, et see Tallinn-Tartu vastasseis on alati põnev," sõnas ERR-ile finaalseeria eel Kalev/Cramo kapten Martin Dorbek. "Treenerivahetus andis neile võib-olla uue hingamise, aga meie eesmärk on ikkagi kuldmedal. Kümme mängijat on trennis koos, aga finaal on ikka finaal, ei loe ainult füüsiline, vaid ka vaimne pool."
Dorbeku sõnul tekitab Tartuga rivaliteet endiselt enne seeriat mõnusat pinget. Põhimõttelist vastasseisu mõistavad ka klubi välismängijad.
"Seda on tunda, et kahe võistkonna vahel on palju ajalugu," kinnitas Kalev/Cramo tagamängija Severi Kaukiainen. "Kaks väga head võistkonda mängivad nüüd üksteise vastu. Eesti korvpalli jaoks on see kindlasti suur asi. Samuti on suur asi sellist rivaliteeti omada ja olla osa sellest."
Tartu Ülikool Maks&Moorits on Priit Vene peatreeneriks tulekust peale tegelenud sellega, et muutunud mängujoonis võimalikult hästi omandada. Märt Rosenthal tegi tegusid Gundars Vetra ajal ja on tähtsaid viskeid tabanud ka Vene käe all. Finaalseeria erilisusele mõeldes on aga tähtis ka kogenumate eestlaste kaardiväe võimalikult efektiivne ärakasutamine.
32-aastane Rain Veideman ütleb ikka, et kevadised ilusad ilmad toovad korvpallurile teise hingamise. Olukorras, et poolteist kuud enne finaalseeriat vahetub meeskonna peatreener, on ka Veideman karjääris esmakordselt.
"Kui sa vaatad üldse Euroliigat, NBA-d: play-off'is on ju tegelikult hoopis teistmoodi need asjad. Neid kolm-null või neli-null seeriaid on päris vähe. Ma ei hakka siin detailidesse laskuma, et mis need meie trumbid või mittetrumbid on, aga eks siis palliplatsil ole paista," sõnas tagamängija.
Kui trumpidest ja taktikast liiga palju rääkida ei taheta, siis võimalik üks lisakäik paistab väga selgelt välja. Suurepärase viskekäega Kristjan Kitsing tabas poolfinaalseerias Pärnu vastu kaugviskeid vähem kui 30-protsendiliselt. Võtta on seega korralik varu, aga kuidas sihik jälle täpseks saada? "Eks ikka rohkem visata ja kindlust kasvatada. Jah, seekord veerandfinaalis ja poolfinaalis ei kukkunud, aga loodame, et finaalis hakkab kukkuma," sõnas Kitsing.
Toimetaja: Anders Nõmm