Juunis mängis Eesti Aserbaidžaaniga EM-valiksarjas 1:1 viiki ja oli enne seda märtsis andnud Austriale väärika lahingu. Kui juunikuu koondiseakna viimases mängus tuli tunnistada Belgia 3:0 paremust, siis september tuli jääkülma dušiga. Nii Belgiale kui ka Rootsile kaotas Eesti tulemusega 0:5.

Kümme päeva tagasi lõi Aserbaidžaan Lilleküla staadionil Eestile kaks vastuseta väravat ja maavõistlusmängus Taiga piirdus rahvusmeeskond mittemidagiütleva 1:1 viigiga.

Mis siis ikkagi viimastel kuudel nii valesti läinud on?

Eesti koondist 114 mängus esindanud kaitsja Raio Piiroja sõnul on hämmastav, et septembrikuistest suurtest kaotustest ei õppinud koondis pealtnäha midagi. Piiroja ei usu, et mehed murdusid vaimse pinge all, mille tekitas kahele kaotusmängule järgnenud tagasiside ja äärmiselt negatiivne foon. Pigem eksitakse tema hinnangul väljakul elementaarsete olukordade lahendamisel.

"Sellised tulemused Belgia ja Rootsi vastu pigem annavad sulle just n-ö vaba olemise, et ega kaotada ei ole miskit. Saab ainult paremaks minna. Aga kui nüüd eelmisest kahest mängust Aserbaidžaani ja Tai vastu rääkida ja küsida, kas nüüd midagi õpiti sellest, siis võib öelda, et mitte mingeid järeldusi ei tehtud. Samamoodi jälle löödi viie kasti seest täiesti vabalt pall meie väravasse. Niimoodi ongi raske jalgpalli mängida," alustas Piiroja.

"Probleem pole selles, et taktikaliselt minnakse alt, vaid jalgpalli kaitsemängu ABC on omandamata. Ma ei tea, mida koosolekutel mängijatele räägitakse. See ei käi otseselt koondise treeneri kohta. Võimalik, et see töö on hoopis mujal tegemata jäänud. Aga elementaarsed asjad nagu positsioneerimine, vaatad palli või mängid meest, tsoonis mängimine ja kehakontakt. Need on nii elementaarsed asjad, et vanasti tegime seda kõike une pealt. See on ikka katastroof, kui mängid viiese kaitseliiniga ja lased siis kolmes järjestikuses kodumängus 12 väravat lüüa. Neist 11 löödi viie meetri kasti seest nii, et vastane oli markeerimata ja meie mängijad ainult silmadega saatsid. See on väga tõsine probleem," lisas koondise endine kapten.

Piiroja sõnul oleks selliste vigade vältimiseks saanud midagi ära teha ka koondise peatreener Thomas Häberli. "Treener võiks ju sellele rõhku panna. Näha on, kust need väravad tulevad. Ei tule ju niimoodi, et meid mängitakse üle, vaid vastasmängijad jäävad lihtsalt vabaks. Praegu on meile väga lihtne väravat lüüa. Seda saab ka koondise trennis harjutada, kuigi tegelikult olen nõus, et koondise peatreener ei peaks selliste probleemidega tegelema. Koondise peatreener on rohkem taktik, kes peab jälgima, kes parasjagu vormis on ja mõtleb tuleviku peale ette."

Endine Eesti koondise abitreener Vladimir Vassiljev ei nõustu nendega, kes väidavad, et peatreener Thomas Häberli ei tunne oma tööd. "Ma pigem natukene kaitseks Eesti koondist. Kui vaadata, kuidas Häberli oma ametiaega alustas ja koondise juures muudatusi tegi, siis tegelikult mängis meie koondis väga atraktiivset jalgpalli. Oli näha, et tema otsuste taga on kindlad ideed. Võin öelda sajaprotsendilise veendumusega, et töö, mis Häberli teeb, on väga professionaalne ja edukas. Aga viimastes mängudes, ma ei tea, mis põhjusel, kaotas koondis oma näo. Ma ei taha öelda, et Häberli teeb midagi teistmoodi. Kui tal oli edulugu taga ehk koondis mängis hästi, siis ta jätkas samamoodi, aga nüüd on küsimus selles, miks seda särtsu enam väljakul pole? Miks me ei näe head kaitsemängu? Peame mõtlema sügavamale selle asemel, et lihtsalt öelda, et koondis on halb või mõni mängija ei sobi sinna. Pigem peaksime rääkima sellest, miks koondis ei ole enam ühiselt häälestunud ja mille taga see kõik on. Sellest tulevadki rumalad väravad."

Just vale häälestatuse loomises on peatreener Häberlit süüdistatud. Paljudele on käinud vastukarva tema mängueelsed ja -järgsed väljaütlemised, millega ta justkui annab mõista, et meie koondise tase ongi selline ja üle oma varju hüpata ei ole kuidagi võimalik. Raio Piiroja on selles küsimuses väga resoluutne.

"Seda ju konkreetselt räägib meie peatreener. See häiris mind tugevalt juba eelmiste mängude ajal ja sama demagoogia tuli ka pärast Aserbaidžaani mängu. Halloo?? Kui tulevad sellised kommentaarid, et peame vaatama, kust me tuleme ja kes me oleme... Kes me siis oleme? Omal ajal mängiti jalgpalli ja saime kõigile vastu. Mis siis nüüd teisiti on? Kui seda koondise treeninglaagris meestele kõrvade vahele tampida, siis äkki tõesti tulevad meie mehed väriseva jalaga koondisemänge mängima. Meil on kaitses olemas Karol Mets ja Joonas Tamm, kes mängivad klubijalgpalli üsna kõrgel tasemel, aga koondises lähevad lati alt läbi. Mind see igatahes häirib ja tegelikult tunnen ennast puudutatuna. Kes me oleme? Meil on samamoodi kaks jalga ja kaks kätt. Kogu aeg oleme hakkama saanud, aga nüüd rääkida, et kes me oleme ja kust tuleme?!" põrutas Piiroja.

Vladimir Vassiljev nõustub, et peatreeneri väljaütlemistel on sellistes olukordades suur kaal. Vassiljevi sõnul ongi väga raske ülesanne leida tasakaal hetkeseisu adekvaatse hindamise ja soovmõtlemise vahel.

"Mängijad kindlasti saavad sellest aru. Ega nad ei ole rumalad, et lähevad Belgia vastu väljakule ja arvavad, et võidame neid kahe või kolme väravaga. Nad teavad, et me pole sellistes mängudes soosikud. Me ei saa mõelda, et oleme Belgiast või Rootsist paremad, aga treener peaks mängijatele rohkem enesekindlust süstima. Mängijaid tuleb alati motiveerida ja neile lootust anda. Mida Häberli ilmselt tahtis öelda, oli see, et tema käe all mängitud esimesed mängud ja 2021. aasta Balti turniir andsid jalgpallifännidele lootust, et koondis liigub õiges suunas ja tõuseb aste kõrgemale. Aga jalgpallis imesid ei ole ja me peame vaatama ka meie noortekoondiseid, kes kõikidele kaotavad. Pole päris nii, et tuleb üks treener, kes hakkab imesid tegema ja meie koondis hakkab järsku kõiki võitma. Niimoodi see ei käi. Häberli tegi oma ametiajale väga positiivse alguse ja see oli väga hea, aga me peame realistlikud olema ja mõistma, et meie jalgpalli lähitulevik ei ole hea," selgitas Vassiljev.

Kui tulla tulevikust tagasi hetkeseisu juurde, siis kuidas hinnata seda, milliseid koosseisuvalikuid on peatreener Thomas Häberli teinud ja milliseid valikuid tal üldse on võimalik olnud teha? Räägib Raio Piiroja.

"Pilt ei ole hea. Meil on tegelikult ainult Mets ja Tamm, kes saavad oma koduklubides stabiilselt mänguaega. Ülejäänud mehed rändavad mööda ilma ringi või neil pole koduklubides kandvat rolli. Selle peale ütlen, et äkki siis võtta kohaliku liiga (Premium liiga - toim) poisid, kes saavad korralikult mänguaega. Peatreener on millegipärast jäänud toppama ja usaldab pigem vanemaid mängijaid. Pärast Aserbaižaani mängisime Tai vastu ja seal oleks võinud noortele mänguaega anda, aga ikka oli meie põhikoosseisus kaks 39-aastast mängijat. Kui Konstantin Vassiljevist räägime, siis Aserbaidžaani vastu oli ta avapoolajal Eesti parim mängija. See tegelikult ütleb koondise kohta nii mõndagi. Nüüd tuleks hakata tuleviku peale mõtlema."

Piiroja juttu täiendab Vladimir Vassiljev. "Meil on kõrvaltvaatajatena väga raske öelda, kes peaks mängima. Me ju igapäevaselt ei tööta või skaudi neid nii nagu Häberli. Ta valib koosseisu vastavalt sellele, mida ta tahab väljakul korda saata. Meie võime subjektiivselt midagi arvata, aga tema võib objektiivselt paremaid käike leida. Kui küsida minult, siis mina valiksin teisi mängijaid, aga keegi alati leiab kellegi, kes ei tohiks mänguaega saada. Kõrvalt on alati lihtsam öelda, ent Häberli töötab nende meestega ja ta on väga professionaalne inimene. Vaevalt ta hakkaks iseendale jalga tulistama. Tal on vaja tulemusi tuua.

Fännid tahaksid verevahetust näha ja usun, et Häberli arvab sama, aga saan aru ka kriitikast, mis tuleb. Näiteks Bogdan Vaštšuk mängib Serbia kõrgliigas, mis on Eesti liigast taseme poolest kolm korda tugevam. Kui Martin Miller (FC Flora) on põhikoosseisus ja Vaštšuk mitte, siis ka mul tekib paar küsimust. Ju siis Miller sobib Häberli mänguplaani paremini kui Vaštšuk. Noorte puhul, kes välismaal mängivad, kui nemad koondises väljakule panna, siis võib olla kordades hullem pilt kui praegu on. Üks asi on noorte tasemel mängida, aga teine asi on koondises tipptasemel mängida. Lähitulevikus peab koondisesse rohkem noort verd tulema ja meie peame lootma, et need mehed võtavad vastutuse ja näitavad paremaid tulemusi."

Novembris ootab jalgpallikoondist kaks viimast Euroopa meistrivõistluste valikmängu – kodus Austriaga ja võõrsil Rootsiga. Raio Piiroja loodab, et koondis suudab viimaste kuude ebaõnnestumistest õiged järeldused teha.

"Mingisugust võluvitsa ei ole, aga selle aja jooksul annab muutusi teha. Kasvõi kaitsemängu ABC, meile on praegu nii lihtne väravat lüüa. Võtke need mehed kinni ja väldime kergeid väravaid! Mul on tunne, et praegu pannakse rõhku viiesele kaitseliinile, aga kui meie kaitsjad mängivad koduklubides neljamehelises liinis, siis mängime ka koondises nelja mehega, et kõik tunneksid end kui kalad vees. Praegu ma ei näe küll kaitsemängu puhul koostööd. See on ikka päris õudne."