Tarm maanteejooksu MM-ist: Euroopa jooksjaid oli häbiväärselt vähe
Pühapäeval toimusid Riias esmakordselt maanteejooksu maailmameistrivõistlused, olid kavas ka mitmed vähemjoostavad distantsid. Jooksutreener Toomas Tarm ütles ERR-ile, et kuigi uus võistlus oli atraktiivne, jäi võistlejate arv siiski liialt väikeseks.
"Maantee MM on poolmaratoni MM-i järglane. Poolmaratoni MM-i on peetud juba 30 aastat ja see on jooksumaailmas väga hinnatud võistlus. On toimunud igal teisel aastal, krossijooksu MM-id ja poolmaratoni MM-id on vahelduvatel aastatel," selgitas Tarm.
"Aga see formaat, et poolmaratonile on lisatud ka lühemad distantsid, on uus. Eks maailma kergejõustikuliit ka otsib neid uuemaid ja atraktiivsemaid vorme. Et Riias see toimus, oli väga äge, meile justkui koduvõistlus," sõnas kümnekordne Eesti meister.
"Kas ta nüüd sellisena jääb elama, on praegu ilmselt raske öelda. Lühematel distantsidel oli minu hinnangul ikkagi liiga vähe võistlejaid. Tipp oli küll väga tugev, aga meie masti, selliseid keskmisi jooksjaid oli väga vähe. Võistlejate arv 35 kuni 40 mõnes stardis oli väike," lisas Tarm. "Mina oleks näinud, et Riia on hästi ligipääsetav koht, aga Euroopa jooksjaid oli ikkagi häbiväärselt vähe. Tipud olid kõik kohal, aga tegelikult osalejaskond oleks võinud olla lühematel distantsidel suurem."
Maanteejooksu MM-il oli kavas kolm distantsi: viis kilomeetrit, miil ning poolmaraton. Tarm ütles, et distantside valik oli vägagi loogiline. "Miilijooks annab võimaluse ka keskmaajooksjatele, 800 meetri jooksjatest alates. Maanteeformaadis võistlemist ja selliseid maanteevõistlusi ongi keskmaajooksjatel väga vähe," sõnas jooksutreener.
Distantsid on siiski pigem tuttavad rahvaspordisündmustelt. "Viis on pigem vähe, kümme on klassikaline distants. Mulle tundub, et seda joostakse vähe. Kui vaadata ka stardiprotokolle, kus oli toodud jooksjate isiklikud rekordid ja hooaja rekordid. Seal oli väga vähestel jooksjatel mingi number taga, ehk kes on seda distantsi maantee peal jooksnud," sõnas Tarm.
Pühapäeval sai Riias näha kaht miilijooksu maailmarekordit. Meeste seas võidutses ameeriklane Hobbs Kessler ajaga 3.56,13, naiste seas püstitas uue maailmarekordi etioopialanna Diribe Welteji (4.20,98).
Tarmi sõnul on aga arenguruumi veel. "Minu hinnangul miilijooksu ongi nii vähe joostud, et kui võrdleme 1500 meetri jooksu distantsidega staadionil, siis seal on veel kindlasti arenguruumi. Aga 5000 meestel joosti alla 13 minuti, tegelikult tipud jooksevadki maanteel natuke aeglasemalt kui staadionil. Päris korralikud ajad," sõnas treener.
Eesti saatis lõunanaabrite pealinnas toimuvale MM-ile kaheksast sportlasest koosneva koosseisu. "Me võtsime kohe seisukoha kevadel, et kuna see võistlus on sisuliselt kodus ja transpordikulusid ei ole, siis paneme välja võimalikult suure tiimi. Loomulikult kui kahe aasta pärast järgmine võistlus on USA-s, siis sinna kaheksa sportlasega välja ei lähe. Minu hinnangul oli see väga õige otsus," sõnas Tarm.
"Tegelikult olid stardis meie meeste esinumbrid, Nurme-Latsepov, oli naiste esinumber Laura Maasik. Ega meil see pink väga pikk ei olegi. Oli paar loobujat, kes oleks võinud oma taseme poolest seal osaleda," lisas jooksutreener.
Tiidrek Nurme püstitas uue Eesti rekordi, kui lõpetas viie kilomeetri distantsil ajaga 14.06. Helen Bell püstitas samal distantsil ajaga 17.09 samuti rahvusrekordi.
Sel hooajal on jooksumaailm näinud mitmeid maailmarekordeid, neist kõige eredamalt on vast meeles Tigist Assefa saavutus septembris aset leidnud Berliini maratonil. Etioopialanna lõpetas maratoni ajaga 2:11.53, millega parandas naiste maailmarekordit enam kui kahe minuti võrra.
Tarm nõustus Juhan Kilumetsa hinnanguga ja tõdes, et Assefa aega võib ulmeliseks nimetada. "Praegusel tasemel, kus need rekordid on niigi kõrgele kruvitud, parandatakse veel üle kahe minuti rekordit. Ausalt öeldes teeb isegi nõutuks," sõnas endine tippjooksja.
"Siin on aastaid olnud, kus ei ole jooksus maailmarekordeid tehtud. Jooksumaailma rekordid on nii kõrgele kruvitud, joostakse kogu maailmas ja uusi nippe ja metoodikaid ei anna teha. Jooksusussi areng natuke on. Aasta oli vägev, rekordeid tehti laias skaalas ja mõnda rekordit nihutati väga jõuliselt. Jääb ainult oodata, mis järgmine aasta toob. Kas selline areng jätkub või mitte sellises tempos," võttis Tarm tänavuse jooksuhooaja kokku.
Toimetaja: Kristjan Kallaste