Viimati korraldas Eesti jalgpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri tänavu suve hakul, kui Tallinnas, Tartus ja Võrus mängisid kuni 17-aastased parimad Euroopa neiud. Tunnustusena Eesti korraldustööle otsustas UEFA täitevkomitee anda Eestile nüüd samavanade noormeeste EM-finaalturniiri korraldusõiguse, mis toimuks kolme aasta pärast suvel. Viimase 14 aasta jooksul on see viies suur UEFA võistlus, mis on korraldada antud Eestile.

"See on olnud ühelt poolt UEFA tunnustus Eesti jalgpalliliidule ja Eesti riigile tervikuna, et me oleme hea partner neile ja teisalt me oleme alati võtnud endale ülesandeks, mida teha korraldusõigusega. Ühelt poolt populariseerida ala ja teisalt ka vaadata, mida annab teha infrastruktuuri parandamiseks ja sama ülesande oleme püstitanud ka selleks finaalturniiriks, mis siis 2026. aastal Eestis toimub," ütles jalgpalliliidu avalike ja koostöösuhete osakonna juhataja Eva Nõmme.

Kus turniir aset leida võiks ja kuidas taristut uuendama hakataks on veel lahtine, sest otsus on alles värske. Küll aga on juba kirgi kütnud UEFA teisipäevane otsus lubada selle vanuseklassi turniiridele tagasi Venemaa ja Valgevene koondised.

"Meie lugesime seda otsust samuti teatest, mis teisipäeval tuli koos meie korraldusõigusega ja me oleme jälginud tänasel päeval, kuidas sündmused on arenenud," selgitas Nõmme. "Eesti riiki Venemaa ja Valgevene sportlasi ei lubata ja sellega on ka vastus öeldud: meie iseenesestmõistetavalt järgime neid reegleid."

Ka alaliidu president Aivar Pohlak kinnitas, et erandit riigilt selleks küsida ei kavatseta. Kas see võib tähendada, et turniiri korraldusõigus võetakse Eestilt siiski ära, kui olukord pole selleks ajaks lahenenud?

"UEFA on teadlik Eesti riigi praegustest piirangutest, et Venemaa ja Valgevene sportlasi siia riiki ei lubata. Kui see olukord kahe ja poole aasta pärast peaks tekkima, siis me tegeleme selle olukorraga siis, aga sinna on veel palju aega," vastas Nõmme.