"See hooaeg algas väga vaikselt – võrreldes eelmiste hooaegadega ma olingi valmis võtma step by step, sain aru, et kõik need väiksed sammud viivadki sihile," arutles Tattar. "Võib-olla eelmistel hooaegadel mul oligi liiga palju kärsitust, ma ootasingi kõige suuremat võistlust ja kõige uhkemat tiitlit, aga see aasta suutsin end niimoodi häälestada, et võtta üks hetk korraga, mitte isegi see üks võistlus, vaid üks vise ja nii jõudsin imeliste tegudeni."

Ometi tabas teda veel suvel üks tagasilöök teise järel, lõpuks otsustas ta möllava koroonapandeemia ja küünarnukivigastuse tõttu suvised USA võistlused üldse vahele jätta.

"Ma olen suur planeerija ja mulle meeldib, kui kõik on minu kontrolli all. Niimoodi, et ma täpselt tean, kuidas ja mida ma teen, mis saama hakkab homme, ülehomme, võib-olla isegi aasta pärast," selgitas Tattar. "Niisugused ootamatused on minu jaoks üsna rängad tavaliselt. Aga samas, see suvi oli jällegi üsna õpetlik, see tõestas mulle, et ei ole midagi püsivat ja kindlat. See õpetas mind usaldama elu, võib-olla iseennast ja protsessi. Ei olnud kindlat kuupäeva, millal käsi saab terveks või millal ma jälle saan minna võistlema. Ma pidingi lihtsalt võtma sammhaaval ja vaatama, kuidas see kõik kulgeb. Ja tõesti lihtsalt usaldama elu ja mitte mõtlema homsest päevast, vaid olemagi siin hetkes ja keskenduma sellele, mis ma saan teha. Mitte mida ma ei saa teha."

"Mul oli aega analüüsida ja enda sisse vaadata sel suvel, see vigastuse tulek paratamatult seda võimaldas. Sel hetkel võib-olla oli väga raske, aga nüüd jälle, kui ma tagasi vaatan, saan aru, et ahah, tegelikult see oli ju kasulik isegi," jätkas ta. "Sportlase elu ei ole alati glamuurne ja roosiline, selle juurde paratamatult käivad raskused ja teatav vaev, aga samas selles on nii palju võlu. Ilmselt kui minus ei oleks sellist külge, mis oleks valmis kannatama, siis ma ei suudaks seda teha. See asjaarmastus ja armastus spordi vastu on võimaldanud seda kõike taluda või siis võttagi seda kui protsessi, et ma naudin seda, nii kurbus kui rõõm käivad käsikäes ja seda tulebki lihtsalt nii võtta."

Septembris võitis Tattar maailmameistritiitli, mille poole oli mitu aastat püüelnud. "MM-ile läksin üsnagi enesekindlalt vastu, vaatamata sellele, et ma ei tundnud, et mu keha on täiesti sada protsenti võimekas. Midagi oli selles sisemises häälestuses, mis mulle selle meelekindluse andis," avaldas ta. "Ma teadsin, milleks olen võimeline ja puhtalt sättisingi nii kõik oma mänguplaanid ja ka oma sisemise häälestuse selle järgi, mida mina saan teha ja mida ma saan võimalikult parimal moel teha. Ja mu ainuke fookus oligi siis seal, ma ei mõelnud ei mingitele muudele faktoritele ega konkurentidele, ainult enesekeskne oli kogu see asi, et ainult iseendale mõtlesin ja see oligi edu võti."

"MM-i olen ju mänginud mitu aastat ja tõepoolest MM on see kõige halvemini läinud võistlus, paratamatult on nii juhtunud igal hooajal," jätkas Tattar. "Aga sel hooajal mul oli väga kindel siht juba hooajaväli-sel ajal. Ma oma mõtetega olingi MM-i suunal, et see ongi mu suur eesmärk ja seda ma tahan saavutada. Ja kui see hetk kätte jõudis, siis ma mõtlesin kogu sellele kadalipule, mis on läbi käidud ja täpselt just see hetkes olek ja selline mantra oli see, mis mind aitas. Keskendumine selleks, milleks ma olen võimeline, et mitte üle oma varju hüpata, et ollagi väga selgelt kohal. Ja ma arvan, et see oligi see, mis mulle selle võidu ka lõpuks tõi."

Üsna juhuslikult täiskasvanuna kettagolfi juurde jõudnud Tattar on nüüd sellel alal täiesti maailma tipus, kõigist parim. "See oli lihtsalt armastus, mis mind paelus. Kui varasemalt spordiga olin seotud, võib-olla ühelt või teiselt poolt suunati, siis paratamatult tuleb ühel hetkel tõke ette. Aga discgolfiga oli teistmoodi, see oli minu enda soov ja tahe ja see ei olnud üldse mingi suur asi ja ma lihtsalt tegingi sellepärast, et mulle meeldis," selgitas Tattar. "Ja lõpuks ma tunnen, et ma olingi lävepakul, kus discgolf oli ainus tee minu jaoks. Ma usun, et nii mõnigi oskab samastuda. Kui sa lõpuks oled selle suuna peal ja näed, et see on sinu ainuke võimalus, siis sa lihtsalt pead õnnestuma. Ja ma tunnen, et discgolfiga oli täpselt samamoodi, mul olid klapid siin kõrval ja ma teadsin, et seda rada mööda mina lähen ja see peab välja tulema! Ja siis sa kuidagi leiad endas mingi ekstra jõu. Ja nii läkski, täpselt nii läkski."

* * *

Vaata ka spordiaastat kokkuvõtvat saadet "Aasta tipphetked 2022. Sport" ETV-s 27. detsembril kell 20.