Kõik oma EM-tiitlid on hispaanlased võitnud alates 2009. aastast. Seega tuleb meeskonda pidada Euroopa korvpalli viimaste kümnendite suurjõuks, mida tõestavad ka muud rahvusvahelised tiitlivõistlused. Kuigi seekord osales turniiril vägagi arvestatava uuenduskuuri läbinud koondis, suudeti oma oluliselt nimekamate eelkäijate saavutust korrata.

Nii-öelda hiilgeaegade meeskonnast, mis suutis pidada kaks tasavägist olümpiafinaali ka ameeriklaste vastu, kuulus veel tänavugi koosseisu 37-aastane tagamees Rudy Fernandez.

Ühendav lüli mineviku ja tänapäeva vahel oli aga pigem peatreener Sergio Scariolo. Itaallane Scariolo on Hispaania koondist peatreenerina juhtinud kümmekond aastat – Hispaania korvpall ja Scariolo käivad praeguseks paljude jaoks lahutamatult kokku.

"Ma ei ole tõtt-öelda kunagi eriline Hispaania fänn olnud, aga oli muljetavaldav, kuidas Hispaania sel turniiril mängis," rääkis Vikerraadiole korvpallitreener ja -kommentaator Siim Raudla. "Nautisin nende mängu vaatamist väga, nautisin eelkõige nende distsipliini ja seda näitab ka see, et kolmes mängus tuldi play-off'is välja kahekohalisest kaotusseisust. See näitab, et võistkonnas on sisu. Eriti nautisin Scariolo muudatusi poolajapausidel: geniaalne peatreener, liider tagaliinis Lorenzo Browni näol ja need hispaanlastest töörügajad, kes panid kaitses isuga. Nad muutusid mulle turniiri käigus sümpaatseks."

Finaalkohtumise ohjad püsisid üsnagi läbivalt Hispaania käes. Prantsusmaa jäi kiirelt 21-punktilisse kaotusseisu, aga avapoolaja lõpp sujus veidi paremini. Teisel poolajal jõudsid prantslased vastasest kolme punkti kaugusele, kuid mitte lähemale. Kullamängus tõusis nähtavasse rolli NBA-s mängiv äär Juancho Hernangomez, kes kogus 27 punkti, tabades seejuures üheksast sooritatud kaugviskest lausa seitse.

"Ma ütleks, et see oli ühepoolne finaal," arvas Raudla. "Isegi, kui prantslased tulid 21-punktilisest kaotusseisust välja, tuleksin selle distsipliini juurde tagasi, Hispaania kontrollis mängu ka sel hetkel. Mis seal salata, Scariolo mängis [Prantsusmaa peatreener Vincent] Collet' taaskord üle, nagu oleme näinud mitmetes varasemates finaalides."

"Paljud kahtlesid Scariolos, ütlesid, et kogu aeg on selja taga olnud suurepärane generatsioon suurepäraste mängijatega: mis probleem niimoodi võita on? Ma arvan, et Scariolo näitas selle turniiriga, et ta on praegu rahvuskoondiste kõige parem peatreener. Ei tohiks ühtegi kahtlejat olla ja fenomenaalne on minu jaoks, kuidas ründefaasis kontrollis meeskonda üks peatreener ehk Scariolo, kes istus kaitseepisoodide ajal sisuliselt pingil. Minu silmad ei ole seda korvpallis varem näinud."

Nii finaalturniiri eel kui selle ajal sai kõvasti tähelepanu Hispaania koondisse värvatud tagamängija, ameeriklane Lorenzo Brown. Kogenud mängujuht, kes viimased kolm-neli aastat kuulunud Euroopa klubidesse, sai Hispaania kodakondsuse alles tänavu suvel. Hispaanlastel oli tagaliini jõudu juurde vaja, kuna nende staarmängija Ricky Rubio vigastas eelmise aasta lõpus raskelt põlve ja ei saanud EM-ile sõita.

Hispaania korvpalliliit ja mängija teenisid kriitikat, aga Brown tõusis võtmerolli ja säras. Just play-off-kohtumistes näitas Brown tugevaid liidriomadusi ning tegi isiklikus plaanis ka pea 30-punktilisi mänge. Kas Hispaania võitnuks Euroopa meistrivõistlused ilma ameeriklase Brownita? 

"Ma ei ole eriline kodustatud mängijate fänn, lausa jälestan seda reeglit, aga Hispaania mängib nii nagu reeglid lubavad ja see oli täielik jackpot. Kui Browni ei oleks olnud, kahtlen sügavalt, et Hispaania oleks jõudnud nelja parema sekka," ütles Raudla.

"Kui paljud on öelnud, et tänapäeva korvpallis on kõik visked head visked, ütlen Hispaania näitel, et võistkonnas peab ikkagi olema distsipliin, rünnakurütm ja õiged nupud igas liinis. Minu jaoks see tõestas, et turniire võidetakse ikkagi kontrollitud mänguga, distsiplineeritud joonisega," lõpetas Raudla.